Rammsteini kuulamine tõi naisele aresti

Rammstein. Foto: SCANPIX

Nädal tagasi Tartus Lääne tänaval keset ööd koos kaaslasega alkoholi tarvitanud ning valju muusikat kuulanud naine ei allunud ka hilisematele politsei korraldustele. Kohus mõistis naisele karistuseks šokivangistuse.

Naine kuulas muusikat öösel ja viisil, mis ei lasknud naabritel rahulikult magada. Suure bassikõlari müdin kajas üle kogu maja.

Kella ühe paiku sai samas trepikojas elaval majaelanikul mõõt täis ning ta läks naabrit korrale kutsuma. Palve peale muusikamängimine lõpetada, vastas naine, et ta ei kavatsegi seda teha.

Nii ei jäänud häiritud unega elanikul muud üle, kui pöörduda abi saamiseks politsei poole.

Saabunud korrakaitsjaid oma ukse taga nähes ei saanud naine ikka veel aru, et oli midagi valesti teinud. Kuraasi jätkus ka naisel külas olnud mehel.

Naine teatas koguni, et nad kuulasid Rammsteini ning Rammsteini ei saagi üldse vaiksemalt kuulata. Rahurikkumist nad omaks ei võtnud, ehkki musika lärmas ka seaduseslimade kõrvu endise tugevusega.

Ka mitmed teised naabrid tunnistasid politseile, et muusikakuulamine häiris neid. Ärritunud pidutsejad viidi arestimajja.

Uurijate juures meesterahvas peagi leebus ning pääses hommikul pärast väärteoprotokolli vormistamist koju. Edasi bravuuritsenud 1966. aastal sündinud naise toimetasid politseinikud aga Tartu maakohtusse ning valvekohtunik mõistis naisele kahe ööpäeva pikkuse aresti.

Nahhaalile vastu näppe

Tartu konstaablijaoskonna komissar Kert Kotkas märkis, et kodanikud tegid tülikale naabrile politseid kutsudes igati õigesti, sest pahatahtlik müra tekitamine ning sellega kaaskodanike häirimine on lubamatu.

Kotkas teab, et pea igas suuremas kortermajas nii Tartus kui kogu Eestis leidub 1-2 nahhaalset kodanikku, kes üritavad oma heaolu kasvatada kaaskodanike arvelt. Sellistel inimestel ei tohi aga lasta endale pähe istuda ja vaikselt kannatada, vaid tegutseda tuleb kohe.

End tagasi hoida ei ole mõtet, sest nahhaalile hakkab siis tunduma, et teiste õigustele tohibki sülitada, selgitas Kotkas. Kui viisakas korralekutsumine ei aita esimesel korral, siis ei aita see ka viiendal korral.

Politseiga kokkupuutel teevad inimesed omad järeldused aga väga kiiresti ning enamikul juhtudest ei pea korrakaitsjad mürgeldajat isegi trahvima.

«Ärge tõlgendage asja nii, et ma lähen politseile inimese peale kaebama. Mõelge nii, et ma muudan iseenda elukeskkonda turvalisemaks,» soovitab Kotkas.

Ekslik on arvamus, et vaikselt tuleb olla vaid öösiti ning päeva ajal võib teha mida tahes. Pahatahtlik rahurikkumine on karistatav ka päeval. Inimeste vastutusele võtmiseks vajab politsei aga naabrite tunnistusi ning Kotkas julgustab elanikkonda ka rohkem enda õiguste eest seisma.

Rahumeelset toetavad seadused

Nädala keskel saab politsei keskmiselt 2-3 teadet rahurikkujatest, nädalalõppudel kerkib väljakutsete arv aga kümneni ning ulatub isegi üle selle.

Nagu öeldud, saab suur osa kodanikke juba esimesel kokkupuutel politseiga aru, mida nad on valesti teinud ning käituvad edaspidi tagasihoidlikumalt.

Leidub siiski ka üksikuid, keda ei kasvata ümber ka kuni 6000-kroonine rahatrahv. Selleks puhuks on võimuorganitel veel üks võimalus – saata häirija kuni 30 päevaks vangi.

Kuid ka korteriühistul on võimalik oma elanikke kaitsta, selgitades rahurikkujale, millised reeglid ühiselu juures kehtivad ning millised on võimalikud sanktsioonid. Ekslik on ka mõnede korteriomanike arvamus, et kui ta on eluaseme välja üürinud, siis ta enam korteri eest ei vastuta. Otse vastupidi.

Korteriomandiseaduse järgi on teistel korteriomanikel võimalus pelgalt häälteenamusega otsustada, et omanik peab oma korteri maha müüma. Kui omanik ei allu kaaselanike nõudmisele ning keeldub seda tegemast, piisab kohtus ühe korteriomaniku hagist, et kohus korteri võõrandaks.

Eriti mõjus oleks taoline karistusviis praegu, mil kinnisvaraturg on madalseisus. Kui inimene on ostnud elamispinna näiteks miljoni krooni eest ning kohtutäitur tema korteri eest heal juhul vaid poole ostuhinnast saab, peaks see inimese mõtlema panema küll.

Kotkase sõnul areneb ka Eesti õiguskord pidevalt ning tegelikult on ka juba praegu võimalik tüütult elanikult tsiviilmenetluse teel kahjutasu nõuda.

Kui inimene tunnistab kohtus, et lärmaka naabri tõttu on ta pidanud kannatama unetuid öid või on tal magamata ööde tõttu töövõime langus ja jäänud teenimata töötasu, asub kohus tsiviilmenetluses ilmselt kannataja poolele.

Kotkast paneb üllatama, et seaduse nii tugevat võimalust on seni nii vähe kasutatud. «Eestlased on ikka uskumatult kannatlikud.»