/nginx/o/2009/11/30/275196t1hb106.jpg)
Tartu Turu 19 kortermaja elanikku Lilia Otsmaad häirib, et peab maksma üksi elades prügiveo eest 110 krooni kuus ehk võrdselt mitmeliikmeliste peredega, kelle korter on tema omaga sama suur.
Suur korter toob suure prügiarve
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
1. detsember 2009, 20:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma pean seda väga ebaõiglaseks, et prügikulu arvestus käib ruutmeetrite järgi,» avaldas Otsmaa nördimust ühistu üldkoosoleku seisukoha peale. «Prügi tekitavad ikka inimesed, mitte korteri ruutmeetrid. Aga enamus surub ühistus oma tahte peale, sest neile on see kasulik.»
60 korteriga Turu 19 maja elanik ja ühistu juhatuse liige Linda Erikson jagab Otsmaa seisukohta. Temagi meelest peaks prügiarved jagama vastavalt korterite elanike arvule, nii et suuremad leibkonnad kergendaksid rahakotti rohkem ja väiksemad vähem.
«Sellest on ühistu koosolekuil küllalt kõneldud ja alati on need, kel suuremad pered, selle küsimuse maha vaielnud,» rääkis Erikson. «Enamus otsustab, mis parata. Paljude suhtes on selline arvestus ülekohtune, aga kes hakkaks siis vabatahtlikult oma arvetele juurde kirjutama!»
Saab ka elanike järgi
75 korteriga Anne 83 maja ühistu esimees Kalju Lõhmus ütles, et tema kodumajas on prügiveokulu arvestatud elanike arvu põhjal juba 33 aastat. Selle aja jooksul polevat keegi kordagi ette pannud, et arvestus võiks käima hakata ruutmeetrite järgi.
«Elanike arvu pealt maksta on ju õiglasem,» leidis Lõhmus. «Meil raamatupidaja peab elanike üle arvestust. Eks mõni võibolla elab teiste arvelt, aga laias laastus on asi aus. Meil on sektsioonivanemad, kes näevad ju, kui mõnes korteris käijaid on rohkem kui raamatupidajale üles antud.»
Eesti Korteriühistute Liidu Tartu büroo juhataja Tiina Laas toonitas, et seaduse järgi luuakse korteriühistud kinnisvara haldamiseks ja hooldamiseks. Majaelanike üle arvestuse pidamine pole ühistu kohustus, kuid ühistu võib seda oma liikmete soovil teha.
«Kõik kulud jagatakse kinnisvara mõttelisele osale,» märkis Laas. «Nagu prügikulu, nii jagatakse ruutmeetrite järgi ka näiteks veekulu, kui kortermajal on üks veemõõtja ja kortereisse pole neid eraldi pandud.»
Laasi sõnul peab kõik erisätted, mida seadus pole reguleerinud, panema paika korteriühistu põhikiri. Ka selle, kui elanikud peavad kohaseks maksta prügiveo eest vastavalt elanike arvule.
Kui ühistu üldkoosolek on aga otsustanud, et kulu jagatakse ruutmeetrite järgi, siis on see seaduseks, kinnitas Laas. Seadus sünnib lihthäälte enamusega, kui koosolekul osaleb vähemalt pool kõigist ühistu liikmetest.
«Ma saan aru vanainimestest, kes elavad üksi suurtes korterites, sest kõik kulud kasvavad,» ütles Laas.
«Samas hoiavad paljud üksi jäänud inimesed oma suurtest korteritest kümne küünega kinni. Mujal maailmas vaatavad inimesed elatustaseme järgi, millist korterist on neil jõukohane pidada,» täiendas Laas.
Kontroll tooks tüli
Turu 19 ühistu juhatuse liige Linda Erikson leiab, et nende maja rahvas peaks prügiarvete küsimuse juurde naasma, ehkki uus arutelu tõotab jääda viljatuks.
«Sissekirjutusnõuet ju enam pole, aga kes hakkaks siis kontrollima, kui palju kuskil korteris tegelikult elanikke on?» mõtiskles Erikson. «Küsisin naabrilt, kas tema oleks valmis kontrollima. Ta vastas: mitte iialgi, kas mulle vaenlasi vaja on!»