Üliõpilaste lauluvara jõudis kaante vahele

Eile verivärsket üliõpilaslaulikut käes hoidnud Tartu Ülikooli magistrant Maarja Schults leidis, et laulik on oluline kas või ülikoolis laulutraditsiooni alalhoidmiseks. Foto: Margus Ansu

Rahvusülikooli 90. aastapäeva puhul saavad tudengid lauluraamatu, kus leidub ehtburšilikke lorilaule ja lüürilisi armastuslugusid vanadest korporatsioonilauludest eesti filmimuusika paremikuni.

«Ma arvan, et see laulik on oluline – see koondab kokku nii traditsioonilised kui mitte nii traditsioonilised tudengilaulud,» arvas võrdleva poliitika magistrant Maarja Schults, kes eile laulikut esmakordselt uudistada sai. Neiu on õppinud muusikakoolis ja terve elu koorilauluga tegelenud ning leiab, et temagi taskus võiks selline lauluraamat olla.

Üliõpilaslauliku võtaks neiu kindlasti kätte näiteks kursusepidudel, mis lõpevad tavaliselt ühislaulmisega. «Meie erialal oli traditsiooniline pidude lõpulaul alati «Koit»,» sedastas ta.

Laulik 74 aasta tagant

Üliõpilaslauliku koostaja Andres Parmas valis välja 215 laulu ligi poole tuhande hulgast. Laulik ühendab teatud ajal populaarset seltskonnalaulu, isamaalisi lugusid ja üliõpilaste omaloomingulist lauluvara.

Autor nägigi laulikut esiti oluliselt mahukamana, kui see välja kukkus. Näiteks Saksamaal 150. aastat välja antav «Allgemeines deutsches Kommersbuch» sisaldab üle 600 noodistatud laulu.

Enne Teist maailmasõda jõudis Eestis ilmuda viis üliõpilaslaulikut, neist viimane 1935. aastal «Gaudeamuse» nime all.

Verivärske üliõpilaslauliku lood korjas koostaja üles erinevate korporatsioonide lauluraamatutest ning vanadest laulikutest. Kõikidel praeguse lauliku lauludel on sõnade juures ka noot, millele on lisatud klaverisaate akordid, et pillimehel oleks kursapeol lihtsam lauluviisi üles võtta.

Paljudele lauludele on alla kirjutatud lisainfo laulu päritolu või tausta kohta.

Nii saab näiteks teada, et «Sõprade laul nr 2» sündis Jaan Tättel Vilsandile külla tulemata jäänud sõprade pärast või et lugu «Loodan, et saan sellest üle» on pärit Raimond Valgre restorani- ja salongimuusiku perioodist.

Neile, kellele laul meeldib, kuid kes ise viisi üles ei võta, on lauliku juurde lisatud CD «Krambambuli».

Vägijoogi väega plaat

Plaadi lisaväärtus seisneb esitajates, sest lood on salvestatud nii professionaalsete mitmehäälsete kooride esituses kui ka korporantide piduõhtutelt ja õllelaudadest.

Kõik see annab lugudele omapärase hõngu ning Parmase sõnul samasuguse lõbusa meeleolu nagu tudengite vägijoogi krambambuli tulemöllus valmistamine.

«Emakeelse ülikooli 90. aastapäeva künnisel on ülim aeg järjepidevus taastada ning pakkuda tudengitele jälle päris oma laulik,» leidis Parmas. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis märgib lauliku eessõnas, et laulud peaksid liitma akadeemilise pere ühtseks.

Ülikooli akadeemilist peret liitev on kindlasti ka üliõpilaslauliku esitlus, mis on 26. novembril TÜ spordihoones. Esitluskontserdi korraldaja Kulno Kungla pakkus, et ülikooliperele, õppejõududele ja vilistlastele mõeldud peole on oodata 2000 inimest.

Kindlasti saab seal soetada endale ka lauliku koos plaadiga, mille hind Kungla sõnul peaks jääma 200 krooni lähedale. 

Rahvusülikool 90

• 23. novembril avatakse näitus «Ülikool naerab».

• 29. novembril on rahvusülikooli 90. aastapäeva kontsertetendus Vanemuise kontserdimajas.

• 30. novembril avatakse näitus «Rahvusülikool 90».

• 2. detsembril esilinastub ETVs Eesti Üliõpilaste Seltsi dokumentaalfilm «Hurda kutsikad. Eesti Üliõpilaste Selts».

• 3. detsembril on ülikooli ajaloo muuseumis konverents «Eestikeelne ülikool».

• Emakeelse ülikooli 90. aastapäev on traditsiooniliselt 1. detsembril, mil toimub akadeemiliste organisatsioonide rongkäik ja aastapäevaball.

• Lisainfo www.ut.ee/rahvusulikool90