MTÜ Münnich korrastab Luunja mõisnike kalmistut

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

MTÜ Münnich juhataja Sven Šois korrastatava parunite surnuaia taustal Luunjas.

FOTO: Margus Ansu

Ühe otsa peale ehitati suur sigala, teine pool kanti triiki prügi täis – nii läks aastaid tagasi Luunjas kalmistuga, kuhu on maetud Venemaa ajaloos tähtis krahv Münnich ning eestlastele olulised mõisnikud Nolckenid.

«Mõni mees tahtis ikka nii väga kannuseid teenida, et ei löönud millegi ees risti ette,» muigas kibedalt Luunja ratsakooli omanik Sven Šois, kelle maa hulka kuulub ka väike maatasa tehtud kalmistu, kuhu on maetud Luunja mõisnikud krahv Burchard Christoph von Münnich ning Nolckenid.



See väike kalmistu muutus Luunja häbiplekiks 1970. aastatel, kui kohalik sovhoos ehitas surnuaia ühte otsa hiigelsuure sigala. Teine pool kalmistust lükati samuti maha ja see muutus isetegevuslikuks prügimäeks.



«Nii on Eestis paljudes kohtades juhtunud,» märkis Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo õppetooli professor Tiit Rosenberg. «Mõisnike kalmistud on meil üsna unustatud paigad, kust hauaröövlid on käinud ehteid otsimas.»



Kohalikelt on Šois kuulnud, et enne sigala ehitamist oli parunite kalmistu küll unustatud ja käest lastud, kuid krahv Münnichi kabel ja hauakivid olid seal alles.



Räägitakse, et hauakive kasutati pärast kalmistu kokkulükkamist teede ehitamisel ja osa neist olevat koha leidnud ka majade vundamentides. «Mitte keegi ei taha sellest asjast enam rääkida, kõigil on piinlik,» märkis Šois.



Kui suur kalmistu oli ja palju inimesi sinna maetud on, pole ta jõudnud veel täpselt välja selgitada. Kinnitamata andmetel oli seal 17 hauakohta.



Lagastatud kalmistu korrastamiseks rajas Šois sel aastal MTÜ Münnich.




Pikemalt loe homsest Tartu Postimehest.

    Tagasi üles