/nginx/o/2009/09/29/242599t1h10dc.jpg)
Reformierakonna partnerid Tartu linnavalitsuses ei pea mõistlikuks raudteejaama linnale ostmisega kiirustamist.
Linnavalitsejad pole raudteejaama ostu asjus üksmeelel
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
30. september 2009, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnavalitsus lähetas eile volikokku eelnõu, millega küsitakse luba läbirääkimiste alustamiseks Rein Kilgi firmaga Elikante ajaloolise jaamahoone linnale tagasiostmiseks.
Sel nädalal on eelnõu arutusel kahes volikogu komisjoni, et jõuda tuleval nädalal volikogu istungi päevakorda, ühtlasi on see praeguse koosseisu viimane istung enne valimisi.
Selgus detsembriks
Tartu linnapea Urmas Kruuse põhjendas eelnõu esitamist sellega, et vaksalihoone saaga tuleb lahenduseni viia ja selleks peab volikogu järgmine koosseis olema valmis jaamahoonet linnale omandama.
«Ostuga kaasnevad kulud vajavad volikogu heakskiitu ja niisama ei ole mõtet Elikantega läbirääkimistele minna. Vaja oleks volikogu põhimõttelist toetust,» ütles linnapea.
Kruuse kinnitusel peaksid 1. detsembriks olema läbirääkimised lõppenud, hinnatud seniste tööde maksumus ja kui palju hoone taastamine linnale veel maksma võiks minna.
Rahvaliitlasest abilinnapea Karin Jaanson ütles, et jäi selles küsimuses eriarvamusele. Ta kinnitas, et ei ole vastu jaamahoone ostmisele, küll aga kiirustamisele. Esiteks seepärast, et läbirääkimistelt on jäetud kõrvale riik, kellel on seadustest tulenevalt oluline roll raudteeliikluse korraldamisel.
Teiseks ütles ta, et ainuke lahendus ei tarvitse olla hoone ostmine. «Ettevõtjal on kindlasti huvi seal tegutseda ja linnal pole kogu jaamahoonet oma kasutuses mõistlik hoida. Seda teed minnes võib lahendus olla kõige kallim,» ütles ta.
Abilinnapead on eri meelt
Karin Jaanson jätkas, et linn pole vaevunud ära ootama vastust majandusministeeriumisse saadetud asjakohasele kirjale. «Kuigi kirjade vahetamist ei pea ma kõige tulemuslikumaks läbirääkimiste viisiks,» lisas ta.
Ka keskerakondlasest abilinnapea Vladimir Šokman ütles, et see kiirustamine enne valimisi pole poliitiliselt korrektne. «Õigem oleks jätta need küsimused uue linnavalitsuse ja volikogu lahendada,» põhjendas ta. «Sisulisest küljest ma ei räägiks.»
Kruuse ütles, et aluseks võttes Lutsu teatrimaja rekonstrueerimise hinda, võib vaksal linnale arvutuslikult maksta 30 miljonit krooni. Läbirääkimised puudutavad tema sõnul üksnes vaksali peamaja, aga mitte samuti Elikantele kuuluvat pagasiaita.