Keskaegne majasein Tartu südalinnas üllatas uurijaid

Mänguasjamuuseumi teatrimaja ehitusel paljastus veel üks keskaegne kelder, mille tellismüüris on näha orvad ja ukseava. Teadmata on, kas uks viis omal ajal hoovi või järgmisse keldriruumi.

FOTO: Sille Annuk

Mänguasjamuuseumi teatrimaja keldrikorrus pakkus uue üllatuse, kui kaevamistel leiti veel üks hästi säilinud tellismüüridega keldriruum, mille täite väljakaevamine on andnud ohtralt leide.





Arheoloogide elevus eelmistest keskaegsetest hästi säilinud keldrimüüridest ja hüpokaust-ahjust ei jõudnud veel raugeda, kui uus leid põnevust lisas.



Lutsu 2 asuva 18. sajandist pärineva puumaja mänguasjamuuseumi teatrimajaks restaureerimisel ilmnes, et see on ehitatud keskaegse hoone müüridele. Leid kuulutati ootamatult põnevaks, sest Tartus on keskaegseist hooneist alles ja näha vähe.



Tartu kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik rääkis, et seepärast tundus sobimatu jätkata algse plaani järgi, mille kohaselt hoone Jakobi tänava äärsesse keldrisse oleks rajatud avaliku juurdepääsuta laopind.



Rusudega täidetud


Et mänguasjamuuseumile vajalikud ruumid saada, otsustati hoovipoolsesse maja ossa kelder kaevata. Hoone Lutsu tänava poolses osas on 18. sajandist pärinev võlvkelder.



Hoovipoolse osa lahtikaevamisel ilmnes, et see on 18. sajandil täidetud rusudega, nüüdseks on need eemaldatud, rääkis väljakaevamiste juht, Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska.



Leide on tema sõnul olnud palju ja põnevaid – eelkõige 17. sajandist, aga ka 16. sajandist ja napilt 18. sajandistki –, muude esemete hulgas üks Põhjasõja-aegne pomm.



Täitematerjali hulgas on ka rohkelt inimluid, mis võivad osalt kuuluda Põhjasõja ajal hoone rusude alla jäänud ohvritele, aga ühe kadunukese arvas Kriiska olevat surnud keskajal, millele viitab tema juurest leitud sõlg. Ilmselt on ta oma varasemast matmispaigast ümber kantud.



Esimesed dateeringud


Keskaegsete kihistuste uurimist takistab Aivar Kriiska sõnul mõnede uuema aja müüride varisemisohtlik olukord, kuid loodusliku maapinnani kaevamine on vajalik, et hoone lugu paremini lahti mõtestada.



Jakobi tänava poolsete müüride kohta on selgunud ka esimesed dateeringud. Trepi


ja põranda tasapinnalt leitud puidusäilmete uurimine paigutab müürid 14. sajandi algusesse.

Tagasi üles