Kandidaatide värbamine valimisteks käib alles täie hooga

Eelmised kohalikud valimised Tartus 2009. aastal. Foto: Graafika: Kaido Linde

Ehkki omavalitsuste valimiskomisjonid on tänasest valmis registreerima oktoobrivalimisteks kandidaate, pole nende büroode ustel tunglemist oodata – poliitilised jõud alles värbavad kandidaate.

Tartus eelmised kohaliku valimised võitnud ja praegu koalitsiooni juhtiva Reformierakonna piirkonna esimees ja Tartu linnapea Urmas Kruuse lubas, et loomulikult tuleb valimisnimekiri pikem kui varem.

«Erakonnas on palju uusi liikmeid, kes tahavad Tartu asjades kaasa rääkida,» sõnas Kruuse, kes on erakonna linnapeakandidaat ka uutel valimistel. «Nimekiri on veel avatud, kindlasti septembri alguseks on see paigas.»

Vähemalt volikogu suurus

Viimaste gallupite põhjal Tartu valimistel väga head tulemust lootvate sotsiaaldemokraatide esindaja Tõnu Ints ütles, et enamik nimekirjast on koos ja kandidaate on kõvasti üle normi. Norm tähendab siin volikogu kohade arvu 49.

Uutest nimedest nimetas Ints trükimuuseumi asutajat Lemmit Kaplinskit ja korvpallur Tarmo Kikerpilli. Erakonna linnapeakandidaat on Heljo Pikhof. Tartus ei kandideeri senistest tuntumatest nimedest Jarno Laur, kes Väätsa vallavanemana teeb nüüd panuse Väätsale.

Ints ütles, et erakond on arutanud juba ka seda, kes nende seast võiksid valimisedu korral raekojas tööle hakata.

IRLi Tartu piirkonna juht Peeter Laurson ütles, et nende nimekirja pikkus tuleb vähemalt volikogu koosseisu suurus, kuid tahtjaid on rohkemgi. Kandideerimisavalduste kogumine alles käib.

IRLi puhul on teada, et siin kandideerivad riigikogu esimees Ene Ergma ja haridusminister Jaak Aaviksoo. Riigikogu liige Laurson ütles, et kui temast peaks saama Tartu linnapeakandidaat ja valimiste järel oleks vaja tulla Tartu linnapeaks, ta ka tuleb.

Seni ei ole IRL ametlikult otsustanud, kas linnapeakandidaat on Laurson või ka riigikogusse kuuluv Margus Tsahkna.

Keskerakonnalgi jätkub kibe töö nimekirjaga. Nagu ütles erakonna liige Silver Kuusik, on eesmärk saada 49 nimega nimekiri, ja mis tuleb sellest üle, on boonus.

«Esinumber ja sellega seoses mõtteliselt on volikogu esimehe kandidaat Aadu Must ning linnapeakandidaat on Aivar Riisalu,» ütles Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Aadu Must. «Nimekiri on kasvav suurus, aga on samas suurusjärgus kui volikogu kohtade arv.»

Keskerakond paistab välja sellega, et nende ridades on palju mitte-eesti nimesid. Must kommenteeris, et paljud venekeelsed haridus- ja kultuuritegelased, liituvad nendega, kuigi enne on neid kutsunud veel kolm erakonda.

Volikogus esindatud jõududest astub hääli püüdma veel ka endine Rahvaliit, nüüd Konservatiivne Rahvaerakond. Selle Tartu ühenduse esimees

Merike Lillenberg ütles, et siht on välja minna täisnimekirjaga.

«Ega ei ole tuntud nimesid. Oleme uus jõud, aga seda parem,» sõnas ta. «Me oleme rikkumata. Sellised inimesed, kes skandaale põhjustasid, on kõik läinud.»

Senises volikogus Rahvaliitu esindav Veera Sirg enam kandideerida ei plaani.

Tartu valimistel loodab head tulemust ühendus Vaba Isamaaline Kodanik (VIK). Selle liige Toomas Kalmus kinnitas, et nemadki tahavad nimekirja saada vähemasti nii pikaks, kui on volikogu kohtade arv. «Väga kaugel sellest ei ole, üle poole avaldusi on mapi vahel,» märkis ta.

Linnapeakandidaati VIK veel välja öelda ei saa, kuid sõelale on jäänud Läti kodanikust politoloog Veiko Spolitis, õigusteadlane Jüri Saar ja VKI Tartu ühenduse juht Imre Mürk.

Väitlusteemad

Tartus koondab mitmeid tuntud nimesid ja on rohelistega lähedane valimisliit Vaba­kund. Nendelgi pole nimekirja koos. Valimisliidu kodulehel on pikk nimekiri toetajaid, kust leiab näiteks Peep Mardiste, aga ka keelenaise Egle Pulleritsu nime. Vabakunna esindaja Siim Vatalin ütles siiski, et toetajate nimekiri ei lange kokku nende valimisnimekirjaga.

Vatalin märkis, et nende meelest on inimesed väsinud erakonnapoliitikast kohalikul tasandil – see toob kaasa otsused, mis ei lähtu kohalikest oludest.

Ints lausus, et kõneks tuleb võtta eelkõige valitsemise viis ehk siis linnavalitsuse ja kodanike suhted.

Kruuse sõnul on Reformierakond valmis kõnelema kõigist linnaelu tasanditest, aga eriti tahaksid nad rääkida investeeringutest kõnni- ja rattateedesse.

Laursoni hinnangul on Tartus üks olulisemaid teemasid, millest kõnelda, lasteaiakohtade arv, aga ka tugevate gümnaasiumide arendamine.

Must ütles, et keskne väitlusteema võiks olla kohaliku omavalitsuse roll üleüldse, sest praegu Eestit valitsev koalitsioon on läinud tsentri suunas. «Arutatakse, kas saaks veel mõne sendi keskvalitsuse kasutada, kuigi kogu Euroopa loogika on teistsugune,» lausus ta. «Kuni omavalitsustel ei ole piisavat või keskvõimu suvast sõltumatut tulubaasi, mängime me üht teist ühiskonda kui Euroopa Liit.»

Kohalikud valimised

• Kandideerimisõigus on hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil selles vallas või linnas.

• 21. augustist 5. septembrini esitatakse valimisliit valla või linna valimiskomisjonile registreerimiseks.

• 21. augustist 10. septembrini (kuni kell 18) registreerivad valimiskomisjonid kandidaate.

• Hiljemalt 15. septembril registreerivad valdade ja linnade valimiskomisjonid nõuetekohaselt esitatud kandidaadid. Valimiskomisjonid selgitavad liisu heitmisega numbrite andmise järjekorra erakondade ja valimisliitude vahel ning üksikkandidaatide vahel.

• 16. septembril algab aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mille jooksul on keelatud poliitiline välireklaam.

• 20. septembril koostab siseministeerium valijate nimekirjad, valimispäevale eelneva 30 päeva jooksul tehtud elukohamuudatusi arvesse ei võeta.

• 10.–16. oktoobrini on eel- ja elektrooniline hääletamine.

• 20. oktoober on valimispäev.