Liblikamaja botaanikaaias

Vahur Kalmre
, Tartu Postimehe vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Artur Kuusi joonistus

Raamatust «Butterflies of Britain and Europe» saab teada, et Eestis peaks leiduma mustlaik-apollosid, pääsusabasid, koiduliblikaid, niidu-võiliblikaid, lapsuliblikaid, suur-kuldtiibasid, tähnik-sinitiibasid, harilikke taevastiibasid, ristikheina-taevastiibasid, rohetäpikuid, suur-mosaiikliblikaid, admirale, päevapaabusilmi, väike-koerliblikaid, väike-kärbtiibasid, nõgeseliblikaid, sõõrsilmikuid ja veel paljusid teisi liblikaid.

Mitmeid neid trehvame kevadel ja suvel aasadel ja niitudel, parkides ja majade ümbergi. Kui veab ja vaadata oskame, siis näeme neid rohkemgi. Paljusid neist ei oska me aga otsida, märgata ega nimetadagi. Siin võiks appi tulla Tartu botaanikaaed, mis oleks väga õige koht liblikamaja tegemiseks.

Kas see peaks just olema niisugune klaastaru, nagu juuresoleval pildil, või võiks see olla palmimaja väike juurdeehitis või lihtsalt üks osake palmimajast, on juba kaalumise ja otsustamise küsimus, kuid võimalus väikeseks jalutuskäiguks liblikatest tulvil ruumis kuluks tartlastele küll ära. Admirali tasub vaadata. (Vahur Kalmre)

Tähtaeg veebruar 2016. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles