Tänasel radioloogiapäeval ehk samal päeval, mil Wilhelm Conrad Röntgen avastas 1895. aastal röntgenikiired, tutvustas ülikooli kliinikumi nukleaarmeditsiiniosakonna juhataja Kai Ulst tipptehnoloogilist uuringumeetodit.
Moodne uuring aitab kasvajaravis
8. november 2012, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutt käib positronemissioontomograafist, mis paikneb Tartu Ülikooli Kliinikumi peamaja taguses juurdeehitises, Lunini põigu poolsel küljel.
Positronemissioontomograafia (PET) on Kai Ulsti sõnul kõige moodsam molekulaarkuvamismeetod, mille abil saab nähtavaks teha eluprotsesse kudedes ning silmas pidada haiguskoldeid.
PET-uuringutega diagnoositakse kasvajaid, hinnatakse nende levikut, avastatakse siirdeid või haiguse taaspuhkemist. Oluline on, et need uuringud on palju täpsemad kui tavapärased radioloogilised uuringud.
Täpsust rohkem
Teema illustreerimiseks näitab Kai Ulst oma kabinetis arvutiekraanil kahe uuringu tulemust, kuvades ekraanile patsiendi anatoomia mitmevärvilise graafika.
Kompuutertomograafiline uuring on tuvastanud patsiendil haiguskolde tuharapiirkonnas – see on eristatav heleda laiguna –, ent PET-uuringuga on leitud veel kaks kollet ehk heledat laiku, mis asuvad siseelundite kõrval lümfisõlmedes.
«Nendegi kolletega tuleb ju midagi ette võtta,» sõnab Kai Ulst. «Niisiis annab uus meetod meile patsiendi käsitlemisel lisakindlust.»
PET-uuring tähendab oma olemuselt seda, et patsiendile süstitakse veeni radioaktiivselt märgistatud glükoositaolist ainet.
Tänu radioaktiivsele märkainele ehk ülikiirelt poolestuvatele radioaktiivsetele isotoopidele (lagunedes eraldavad need positrone) saab aparaat näidata seda, millises kehapiirkonnas on glükoosi imendumine kõige kiirem – glükoos on rakkudele vajalik energiaallikas.
Kuna kasvajarakud tarbivad rohkelt glükoosi, on niisuguste ainevahetuslike protsesside jälgimine ühtlasi võti kasvajarakkude avastamisel.
Ühe uuringu kestus on umbes 20 minutit. Et patsient on pärast radiomärkaine süstimist kiirgusohtlik, siis jäetakse ta enne uuringut umbes tunniks eriliste ustega tuppa lamama. Selleks on osakonda ehitatud kaks kiiritusravipalatit.
Praeguseks on kliinikumi statsionaaris aset leidvaid PET-uuringuid tehtud juba poolesajale patsiendile. Aga see ei tähenda, et ülejäänud ajal seisaks masin rakenduseta. Sellega on võimalik ette võtta ka tavapäraseid kompuutertomograafilisi uuringuid, kuna tegemist on hübriidseadmega.
«Aparaat töötab iga päev,» kinnitas radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilves.
Positronemissioontomograafi hinnaks kujunes Ilvese sõnul paar miljonit eurot.
Küsimuse peale, kas see ehk pole liigne luksus, vastas Ilves, et sugugi mitte. «Tänu sellele uuringuinfole on patsienti võimalik nüüd palju täpsemalt ravida ja lõppkokkuvõttes me hoiame raha hoopis kokku,» sõnas ta. «Pealegi on meil nüüd radioloogias kõik vajalik, et õpetada arstitudengeid ja teha teadust.»
Varem ratastel
Positronemissioontomograafia on Tartus kättesaadav olnud juba 2007. aastast alates, aga selleks renditi ühe Hollandi firma uuringubussi, mis jõudis Tartusse ühel päeval kuus ja mille rendihind oli väga kõrge.