Linnavolikogus: enam-vähem

Jüri Saar Foto: SCANPIX

Mõnikord läheb volikogus õige lõbusaks ja seda vaat et kõige igavamate päevakorrapunktide arutamisel. Seekord oli küsimus Aardlapalu suletud prügilast prügigaasi kokku koguja leidmises.

Linn eelistaks kogutud gaasi kasutada transpordikütusena, gaasi koguv firma peaks tegelema prügila järelhooldusega, kui väga lühidalt selgitada. Eelnõu seletuskirjast ei tulnud aga selgelt välja, kas tegu on enam- või vähempakkumisega. Ehk kas linn saab gaasi kogujalt tulu või peab peale maksma.

Sotsiaaldemokraat Jar-no Laur küsiski, kumb see on. Kõnetoolis kaasettekande pidanud IRLi saadik Tarmo Punger kostis, et see selgub hankel. Seepeale ütles volikogu esimees Mihhail Lotman, et tema ei saa küll enam-vähem-pakkumist aktsepteerida.

«Nimetame seda riigihankeks!» vastas Punger.

Muus osas oli volikogu istung enam-vähem.

Algust tegid sotsid, kes andsid üle arupärimise Tasku ja Plasku kvartali kohta sooviga teada saada, mida sinna on kavas juurde ehitada ja kas uus kaubatänav Tasku ja Plasku vahel vastab planeeringule, projektile ja ehitusloale.

Muu hulgas märkis arupärimist üle andnud Tõnu Ints, et läbipääsu Tasku ja Plasku vahel on raske üles leida.

Ülo Veldre seevastu palus kronoloogilist ülevaadet Supilinna kurikuulsa Herne 45 maja ehitusest ja arvamusi, millised on olnud linna eksimused.

Üks olulisemaid eelnõusid oli ilmsesti Tartu kõrgkoolide ja kliinikumi ruumilise paiknemise teemaplaneeringu avalikule väljapanekule suunamisest. Tõsisemat arutelu ei puhkenud, märkused ja täpsustavad küsimused puudutasid Toomemäe tulevikku (kuid sellega planeering ei tegelnud), transporti ja parkimiskitsikust ülikoolihoonete juures, kuivõrd järjest enam tudengeid sõidab loengusse autoga.

Tartu teise lisaeelarve arvustamise võttis enda ülesandeks opositsiooniline Keskerakond, kelle ettepanekud enamasti koalitsiooni toetust ei pälvi.

Olev Raju leidis, et linnavalitsus pakub süstemaatiliselt alaplaneeritud eelarvet ja see lisaeelarve võiks olla miljon eurot või isegi poolteist suurem kui kavandatud 855 771 eurot. «Linnas on väga palju teha,» leidis Raju. «Kas küsimus on selles, et järgmine aasta on valimiste aasta ja siis saab raha populismiks kasutada?»

Suurem arutelu puhkes Küütri 3 majas linnale bürooruumide üürimise arutelu käigus. Linn soovib loobuda Raekoja platsil suurema büroopinna üürimisest, kuid linnale kuuluvates kesklinna hoonetes vaba pinda ei ole.

Sotsiaaldemokraat Mar-ju Lauristin märkis, et igas linnas on äratuntav, kus on administratiivne keskpunkt, aga Tartus on linnavalitsus laiali ja volikogul ei ole oma ruumi. (Volikogu istungid on ülikooli raamatukogu saalis.) Lauristin küsis, kas on mõeldav, et Tartu saaks uue raekoja, kuhu mahuks ka volikogu.

Linnapea Urmas Kruuse vastas, et sellist ideed linnavalitsusel ei ole. Linnavalitsuse allüksused on kitsal alal raekoja ümber ning linnavalitsus ja volikogu võiks ka edaspidi asuda kesklinnas. Küll mitte rendipindadel, vaid oma hoonetes.