Nordeconi esindajad tegid eile visiidi Tartu raekotta, kuid nagu ettevõtte juhatuse esimees Jaano Vink juba hommikul kinnitas, mitte selleks, et arutada Idaringtee lepingu allkirjastamise võimalusi.
Nordecon hoidub endiselt lepingut sõlmimast
5. aprill 2012, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vink nimetas eesmärgiks selgitada kauaaegsele heale koostööpartnerile silmast silma põhjusi, miks firma ei saa Idaringtee esimese ehituslõigu lepingut allkirjastada.
Nii ka läks. Pärast seda, kui Vink ja Nordeconi juhatuse liige Avo Ambur olid raekojast läinud, tõdes Tartu abilinnapea Raimond Tamm, et ühtegi uut seisukohta ei tõstatatud. Kõik see, millest oli varem juttu olnud, sai lahti räägitud.
Esmaspäeva pärastlõunal teatas Nordecon, et ei saa Tartu Idaringtee esimese ehituslõigu 18,4 miljoni euro suurust ehituslepingut sõlmida, sest pakkumuse jõusoleku tähtaeg on möödas.
«Nordeconi esindajad rääkisid, mis on taust ja miks nad on juriidiliselt alalhoidlikud,» ütles Tamm eilse kokkusaamise kohta. «Nad kardavad, et mõni teine hankel osaleja võib kohtusse minna. Neil on Kose-Aruvalla maantee-ehitusega vaidlus üleval, nad ei taha veel üht kohtuvaidlust.»
Muu hulgas oli arutusel ka see, et praegu veel jõuaks kordushanke korraldada, euroraha kasutamiseks on aega 2015. aasta lõpuni.
«Nii naiivne ma ei ole, et ma arvaks, et Nordecon sama hinnaga pakkuma tuleb,» ütles Tamm. «Aga kui on vaja raha juurde, siis kogu asjaajamine võtab aega, mis omakorda venitab hanke edukaks tunnistamist. Kui tuleb miljoneid kallim, võib lisaraha leidmine olla keeruline.»
Ootamatu samm
Pärast kohtumist tegi linnavalitsus aga uue sammu, kui saatis Nordeconile kirja, milles viitas, et linn loeb võlaõigusseadusele tuginedes Idaringtee esimese ehituslõigu lepingu sõlmituks.
«Oleme seisukohal, et hankelepingu vorminõue on täidetud, kui ühelt poolt on olemas pakkuja allkirjastatud kirjalik pakkumus ning teiselt poolt hankija allkirjastatud kirjalik nõustumus. Mõlemad nimetatud dokumendid on mõlemal lepingupoolel olemas,» seisab kirjas, mille on allkirjastanud linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, kuid mis on koostatud rahandusministeeriumi ja majandusministeeriumi nõuannete järgi.
«Eelnevat arvestades oleme seisukohal, et leping Tartu idapoolse ringtee 1. ehitusala projekteerimiseks ja ehitamiseks on meie vahel sõlmitud,» jätkub kiri. «Ühtlasi ootame hankedokumendis nõutud tagatisi ja garantiisid ning eeldame lepingu täitmisele asumist.
Loodame teie mõistvale suhtumisele, et vastasel juhul oleme enda õiguste kaitseks sunnitud rakendama lepingust ja seadusest tulenevaid sanktsioone.»
Tartu linnasekretär Jüri Mölder nõustus, et tegu on surveavaldusega, kuid kui Nordecon peaks pakkumusest taganema, on sellise käsitluse järgi võimalik ehitusfirmalt Nordecon praeguse pakkumuse ja kordushankel kujuneva hinna vahe sisse nõuda.
Kus on põhjus?
Miks aga Idaringtee esimese ehituslõigu lepingu sõlmimine takerdus, selles on osapooled täiesti eri meelt.
Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink selgitas pikalt ja põhjalikult, et Nordecon esitas oma pakkumuse mullu jõulude eel ja see oli hanke reeglite kohaselt jõus väga kaua – 101 päeva, mis teeb ligi 3,5 kuud.
Linnal ehk hankijal kulus üle kahe kuu pakkumuste nõuetekohaseks tunnistamiseks. Nordeconi pakkumise tunnistas linn edukaks alles 9. märtsil ja küsis samal päeval pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamist 21. maini.
Vingi sõnul vastas Nordecon pärast analüüsi, et ei pikenda pakkumise tähtaega.
«Tartu soovitud projekteerimis-ehituslepingu sõlmimine mai lõpus tähendab seda, et vajalikud projekteerimistööd tuleks teostada mitte talvel-kevadel, nagu esialgne pakkumus arvestas, vaid parimal ehitusajal suvel,» kirjutas Vink. «Ehitustööd nihkuksid paratamatult ebasoodsasse talve, mitte ei jääks leebemasse suvesse-sügisesse. Ja kõik kokku tingiks selle, et ehitajal muutuks tehnoloogilise nihke tõttu äärmiselt raskeks kui mitte võimatuks tööde tähtaegne täitmine ilma kvaliteeti rikkumata.»
Lisaks viitas Vink, et kuni 20. märtsini kehtis linnavalitsuse otsus, mis ei võimaldanud üldse selle lepingu sõlmimist Nordeconi pakkumuse tähtaja jooksul, vaid sidus lepingu omanikujärelevalve hankega, mis tollal alles käis.
«Tekkis õiguslik ummik, kus kõik kriitilised tegevused olid nihkunud viimastele päevadele enne pakkumise tähtaja kukkumist,» ütles Vink. «Kahjuks kujunes Nordeconi tahtest sõltumatult olukord, kus pakkumise tähtaeg lõppes enne kui garantiide ja kindlustuste saamine vastavalt seadusele. Hoidmaks ära asjatuid spekulatsioone ja sahinaid, kinnitan, et tänase seisuga oleksid nii pangagarantii kui ka kindlustus olemas.»
Abilinnapea Tamm möönis, et tegu on suure objektiga ning pakkumuste kontrollimiseks ja üksikasjade täpsustamiseks kulus aega.
Peale selle, kuivõrd hinnad ületasid projekti eelarvet, pidi linnavalitsus ootama volikogu luba omafinantseeringu suurendamiseks ning valitsuse otsust välisrahastuse suurendamise kohta.
Tamme selgitused olid pikemad, kuid ta ütles kokkuvõtteks, et olukorras, kus nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka rahandusministeerium on seisukohal, et hankelepingu sõlmimine on endiselt võimalik, on Nordeconi jäigad positsioonid siiski raskesti mõistetavad.
Vink lisas omalt poolt, et firma esitas enda põhjendused probleemi olemuse kohta abilinnapeale nii kirjalikult kui suuliselt ja selgitas põhjalikult, millel põhineb veendumus täna lepingu sõlmimise võimatuse kohta.
«Abilinnapea väljendas mõistmist ja arusaamist, kuid nentis, et linnal on seda lepingut väga vaja. Nordecon on sellega absoluutselt nõus, kuid jääb seisukohale, et lepingut saab sõlmida üksnes siis, kui on tagatud sõlmimise aluseks olevate protsesside üheselt mõistetavus ja seaduse täpne täitmine.»
Tartu linnavalitsuse eile pärastlõunal saadetud ametlikule kirjale vastab Nordecon esimesel võimalusel ega pea hetkel vajalikuks jagada kommentaare ja selgitusi.