2008. aastal juhtus kuues Lõuna-Eesti maakonnas kokku 1932 tuleõnnetust. Neist traagilisemad viisid ka 28 inimese elu.
Lõuna-Eestis kaotas mullu tulekahjudes elu 28 inimest
6. veebruar 2009, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata inimeste üldisele tuleohutusega seotud teadlikkuse tõusule toimus ikkagi väga palju tuleõnnetusi eluhoonetes, märkis Lõuna-Eesti päästekeskus oma teates.
Tihti põhjustas põlenguid hooletus ja tuleohutusnõuete eiramine, ent ka teadmatus elementaarsetest tuleohutusnõuete täitmisest. Eriti kurb on asjaolu, et mitmed tuleõnnetused tõid kaasa ka inimeste hukkumise.
Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal hukkunud 28 inimesest 25 traagiline surm saabus nende omas kodus. Lisaks hukkus üks inimene puukuuris, üks kulu- ning üks inimene vana saekaatri põlengu tagajärjel.
Hoonetulekahjude tekkekoha järgi juhtus kõige enam õnnetusi inimeste kodudes, kokku 474 korral. Abi- ja kõrvalhoonetes leidis aset 77 tulekahju, tööstus- ja põllumajandushoonetes 64 ja mootorsõidukid põlesid 107 korral.
Suur osa Lõuna-Eesti päästeteenistujate möödunud aasta tööväljasõitudest olid seotud põlevate lõkete, prahi või prügikasti ning puuriitade jms kustutamisele, kokku 762 korral ning 346 korral käidi kustutamas metsa-, maastiku- või kulupõlengut.
Päästekeskuse menetlusinspektorid selgitasid välja, et hooletus suitsetamisel või lahtise tulega ümberkäimisel põhjustas 176 tulekahju ning 58 korral tingis põlengu hooldamata korstna suitsulõõridesse kogunenud tahm ja pigi. 87 korral sai tulekahju alguse rikkest elektriseadmetes või -juhtmetes, 82 korral kütteseadme hooletust kasutamisest või seadme rikkest ning 48 korral hooletusest toiduvalmistamisel.
Tuleohutusnõuete eiramine tõi kaasa 111 väärteomenetlust, millest 64 korral tehti suuline hoiatus ja 47 korral rahatrahv.
Enamasti oli tegemist lihtsate tuleohutusnõuete rikkumistega nagu hooletus suitsetamisel, kustumata söe paigutamine põlevtaarasse, kütteseadmete ja
küünalde järelvalveta jätmine, lõkkekoha ettevalmistamata jätmine ja tuletööde tuleohutuse nõuete rikkumine.
Tuleohutuse tagamiseks ja ka enese elu säästmiseks soovitab päästeamet tutvuda tuleohutusnõudeid käsitlevate õigusaktidega päästeameti
.
2008. aasta statistika maakondade lõikes
Jõgevamaal registreeriti 2008. aastal kokku 164 põlengut, kõige enam tuleõnnetusi juhtus eluhoonetes (40 juhtumit) ja majapidamishoonetes (18). Enim põhjustas tulekahjusid hooletus suitsetamisel ja lahtise tule kasutamisel (20). Kulu- või maastikupõlengut sõitsid Jõgevamaa päästeteenistujad kustutama 36 korral. Jõgevamaal hukkus möödunud aastal tulekahjudes 2 inimest.
Põlvamaal registreeriti 2008. aastal kokku 149 põlengut ning kõige enam tuleõnnetusi juhtus eluhoonetes (21 juhtumit) ja majapidamishoonetes (15). Kõige rohkem tulekahjusid põhjustas hooletus lahtise tule kasutamisel või suitsetamisel (13). Kulu-, metsa-, või maastikupõlengut sõitsid Põlvamaa päästeteenistujad kustutama 45 korral. Põlvamaal hukkus möödunud aastal tulekahjudes 5 inimest.
Tartumaal registreeriti 2008. aastal 954 põlengut, enim tuleõnnetusi juhtus eluhoonetes (246 juhtumit) ning tööstus- ja põllumajandushoonetes (18). Hooletus lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel oli sagedaseim kahjutule põhjus, kokku 71 korral. Rike elektriseadmetes või juhtmetes põhjustas 31 põlengut, kütteseadme rike või hooletus kütteseadmete kasutamisel 32 ning hooletus toiduvalmistamisel 21 korral. 18 juhul käisid päästeenistujad sündmustel, kus põlengu põhjuseks oli puhastamata korstna suitsulõõridesse kogunenud tahm. Kulu- või maastikupõlengut sõitsid Tartumaa päästeteenistujad kustutama 131 korral. Tartumaal hukkus möödunud aastal tulekahjudes 9 inimest.
Valgamaal registreeriti 2008. aastal kokku 201 põlengut ning kõige enam tuleõnnetusi juhtus eluhoonetes (52 juhtumit) ja tööstus- ning põllumajandushoonetes (14). Enim põhjustas tulekahjusid hooletus lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel (22), kütteseadme rike või hooletus kütteseadmete kasutamisel (12) ning hooletus toiduvalmistamisel (9), rikked elektrijuhtmetes põhjustasid tulekahju 7 korral. Kulu-, metsa-, või maastikupõlengut sõitsid Valgamaa päästeteenistujad kustutama 42 korral. Valgamaal hukkus möödunud aastal tulekahjudes 3 inimest.
Viljandimaal registreeriti 2008. aastal 270 põlengut, taaskord juhtus kõige enam tuleõnnetusi eluhoonetes (74 juhtumit) ja majapidamishoonetes (11). Enim tulekahjusid põhjustas hooletus lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel (21) ning rikked elektriseadmetes või -juhtmetes (21) ning hooletus kütteseadmete kasutamisel või rike seadmes 15 korral. 18 korral tingis põlengu puhastamata korstna suitsulõõridesse kogunenud tahm. Kulu-, metsa-, või maastikupõlengut sõitsid päästeteenistujad kustutama 48 korral. Viljandimaal hukkus möödunud aastal tulekahjudes 6 inimest.
Võrumaal registreeriti 2008. aastal 194 põlengut ning kõige enam tuleõnnetusi toimus eluhoonetes (41 juhtumit) ja majapidamishoonetes (16). Enim tulekahjusid põhjustas hooletus lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel (14) ning rikked elektriseadmetes või -juhtmetes (14). 12 korral tingis põlengu rike kütteseadmes või hooletus kütmisel. Kulu-, metsa-, või maastikupõlengut sõitsid Võrumaa päästeteenistujad kustutama 44 korral. Võrumaal hukkus möödunud aastal tulekahjudes 3 inimest.