Tartu maakohus langetas mullu detsembris tagaseljaotsuse kellegi Hendrik Kurvitsa suhtes ja nõuab mehelt pensioniametilt välja petetud ligi 42 000 krooni. Kurvits on laiemale üldsusele tuntud perekonnanime Lori all.
Pensioniamet nõuab kelmilt raha
2. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hendrik Lori teab avalikkus kui Pae tänava väidetava pommipanija Märt Ringmaa semu. Praegu istub nime vahetanud Lori pogris kahtlustatuna suure koguse lõhkeaine omamises.
Lori ei ole võtnud endale uut perekonnanime päris juhuslikult. Nii on Postimees varem kirjutanud, et tema teine naine, kellega mees abiellus Venemaal ning sai seal kaks last, tunnebki kaasat Hendrik Kurvitsa nime all. Lorile on Kurvitsa nimele välja antud ka Vene kodaniku punane pass.
Staaþikas mees
Detsembrikuine kohtuotsus on järg 2006. aasta oktoobri omale ja sellest selgub, et mees on petnud pensioniametit ligi kaks korda suurema summaga kui esimeses kohtuotsuses kirjas.
2006. aastal nõudis Tartu pensioniamet toona kohtuotsuses veel Lori nime kandnud Kurvitsalt 46 352 krooni.
Kurvits oli võltsinud oma tööraamatut ja tekitanud endale pikaajalise tööstaaži. Muuseas valetas ta oma töökohaks Jõgeva Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondise, Jõgeva Rajooni Agrotööstuskoondise ja lisaks veel kaks firmat.
Ent sellega Kurvits ei piirdunud – lisaks võltsis ta ühe avalikustamata nimega inimese tööraamatut ja taotles lisaks endale ka tollele töövõimetuspensioni. Selleks, et saada töövõimetuspensionid, kasutas Kurvits ära perearst Virve Raidmat, kes määras püsiva töövõimetuse.
Nii sai Kurvits 2003. aasta oktoobrist 2004. aasta septembrini kokku 32 375 krooni töövõimetuspensioni, seejärel viidi ta üle vanaduspensionile.
Lisaks sai tänu Kurvitsa võltsimistele töövõimetuspensioni too teinegi inimene, kelle nime kohtuotsus ei nimeta. Kurvits pääses ligi oma ohvri arveldusarvele ja sai nõnda lisaraha pea 14 000 krooni.
Lisanõue
Mullu detsembris aga mõistis maakohus tagaselja Kurvitsalt pensioniametile välja veel 41 853 krooni. Pensioniamet oli avastanud, et Kurvits pettis teda mitte 46 000 krooniga, nagu algul arvatud, vaid enam kui 88 000 krooniga.
Töövõimetuspensioni sai mees tegelikult 8368 krooni rohkem, samuti selgus, et Kurvits sai ka 13 445 krooni puuetega inimeste sotsiaaltoetust.
Lisaks kerkis tollesama teise isiku kaudu toimunud pettuse kahju. Inimene sai Kurvitsa võltsimiste tõttu lisapensioni 20 040 krooni ja sellegi raha omastas tema arvele ligi pääsenud kelm.
Tartu pensioniameti direktori asetäitja Kaja Oksa sõnul selgusid Kurvitsa täiendavad kuritarvitused pärast 2006. aasta kohtuotsust.
«Selgus, et meie poolt enam makstud pensioni oli rohkem,» lausus ta. «Meil ei olnud 2006. aastal asjaolud veel päris selged ja tegime pärast ümberrehkendusi.»
Nii nagu 2006. aastal, on ka seekordse kohtuotsuse järgi Kurvitsa kaasosaline Mart Kukk, kellelt riik tahab veel 18 217 krooni. Seejuures anti mõlemale üks kuu raha riigile tagastamiseks.
Oksa kinnitusel ei ole Kurvits sugugi ainus inimene, kes on üritanud võltsimise teel pensioniametilt lisaraha välja petta. «Mõned sellised on veel välja tulnud, aga ma ei oska öelda, palju neid võib tegelikult olla.»
Alates 1999. aastast käib pensionistaaži arvestus makstud sotsiaalmaksu põhjal, varasema tööaja osas lähtub riik pensioni määramisel tööraamatu kannetest.
Kui inimene paneb tööraamatusse kirja mingi nõukogudeaegse Venemaa asutuse ja ametist vabastamise kanne on kuskilt saadud pitseriga kinnitatud, on võltsingut Kaja Oksa kinnitusel keeruline tuvastada.
Oksa ei osanud öelda, kas Kurvits on eelmise kohtuotsusega välja mõistetud summa riigile tagastanud.
2005. ja 2006. aastal istus Kurvits eeluurimisalusena kinni 11 kuud, sellele lisaks määrati talle aasta ja ühe kuu pikkune vangistus, mida aga ei pöörata täitmisele, kui Kurvits ei pane viie aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kui Kurvitsa seekordsel vahistamisel on tõsi taga, tuleb mehel oma toonase kelmuse eest veel rohkem kui aastaks vanglasse minna.