Kas uus planeering tagab liikumise Jänese raja kallasrajal?

Tiiu Tuuga Foto: Pm

Kas Tähtvere vallamajas avalikul väljapanekul olev Jänese-Kõrtsi maaüksuse detailplaneering tagab, et Jõerahu-Uduküla elamupiirkonnas on inimestel võimalik liikuda kallasrajal?

Tiiu Tuuga
Tähtvere vallavalitsuse maa- ja keskkonna-spetsialist

Iga planeering, mis tehakse, toonitab maaomanike kohustust hoida kallasrada läbitavana, näidates ka ära kallasraja vööndi.

Jänese-Kõrtsi planeeringu puhul on erandlik see, et kuna kõrtsimaja on väga veepiiri lähedal, pole Emajõe ja kõrtsi vahelt kunagi kallasrada käinud. Kõrtsi juurde jääb hektarisuurune maatulundusmaa tükk. Kallasrada tuuakse piki krundi piiri jõest eemale ja teiselt poolt jõe äärde tagasi.

Ülejäänud osas kehtib ikka seadusest tulenev nõue tagada kümnemeetrine kallasrada.

Kõrtsi juurde siis inimestel tulevikus asja ei ole?

Jah. Me ei oska isegi täpselt öelda, mis sellest kõrtsist saab. Head äriplaani pole, aga kõrtsiks ta tagasi ei saa. See otsustati juba siis, kui sinna elamumaad lubati.

Jõerahu-Uduküla elurajooni viiva tee ääres on vist viimase ajani olnud eravalduse märk. Kas sealsed erateed saavad ikka avalikeks teedeks ja inimestel, ma ei mõtle ainult kohalikke elanikke, on neid mööda võimalik jõe äärde minna?

Ikka-ikka. Jõerahu tänav on perspektiivis avalikus kasutuses olev valla tänav ja väikesed teed, mis hargnevad sealt jõeni, oleme ka liitnud Jõerahu tänavaga kui avalikud teed. Vald võtab need enda kätte, et keegi ei saaks öelda: see on minu tee, ära tule.

Planeering näitab ka, et tekib Jõerahu tänava pikendus ja sealt läheb kaks kergliiklusteed kahelt poolt Jänese-Kõrtsi kinnistut alla jõeni.

Kui inimene tuleb praegu Tartu poolt mööda Jänese matkarada ja jõuab selle elurajoonini, ei saa ta üle Jõekanali kinnistu laia paadikanali, kuigi detailplaneeringu järgi pidi kanalile tulema sild. Silla puudumise pärast peab matkaja tegema mitmesajameetrise ringi. Edaspidi lisandub silmus ümber Jänese-Kõrtsi kinnistu. Kas tagapool tuleb veel selliseid või saab kallasrajal takistuseta liikuda?

Üks väike kanal seal tagapool on, aga see on juba algselt planeeritud sadamarajatisena ja kallasrada läheb selle ümbert.

Aga eks see ole tunde küsimus, kas inimene liigub tulevikus mööda kallast, kus on majad, või mööda avalikku tänavat.

Kuna Jõekanali kinnistuga läks nagu läks, omanik ei suvatsenud planeeringut järgida, kas pole põhjust karta, et Jõerahu-Uduküla rajoon muutub siiski kinniseks ja võõrastel seal Emajõe kaldale asja pole?

Sellel planeeringualal ju kanaleid pole. Juurdepääs kallasrajale saab tagatud avalike kergliiklusteede kaudu, mille me võtame valla omandisse.