Kuigi uuest aastast tõuseb üldine pakendijäätmete taaskasutuse norm 20 protsenti ja plastpakendi norm üle kolme korra, toovad taaskasutusorganisatsioonid Tartusse uusi konteinereid vaid näpuotsaga.
Pakendikaste lisandub napilt
19. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1. jaanuarist paneb pakendiseadus kaupu pakendavaile, pakendikaupu müüvaile ja importivaile ettevõtteile kohustuse saata taaskasutusse vähemalt 60 protsenti pakendijäätmete kogumassist.
Eriti võimsalt kasvab plastjäätmete taaskasutuse norm: 55 protsendile seniselt 15 protsendilt.
Ühtlasi jõustuvad seaduse täpsustused, mis ütlevad, et tiheasustusalal ei tohi pakendijäätmete kogumiskoht jääda ühestki elanikust kaugemale kui 1000 meetrit, näiteks Tartu-suguse linna puhul aga kaugemale kui 500 meetrit. Valdades peab olema vähemalt üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.
Väikeste asemele suured
Nädala alguses teatas üks kahest ettevõtteid esindavast pakendiühingust, Eesti Pakendiringlus (EPR), et paigaldab hiljemalt 2009. aasta märtsi lõpuks üle Eesti 500 uut pakendikonteinerit.
EPRi teenindusjuht Andres Siplane aga nentis, et Tartumaale tuleb uusi mahuteid ehk vaid tosinkond, needki peaaegu kõik Tartu linna. Paraku ei tekita viiekuupmeetrised klaasikonteinerid uusi kogumiskohti, vaid üksnes asendavad vanu kolm korda väiksemaid mahuteid.
Siplase arvates on Tartu maakonnas, sh Tartu linnas, praegugi üsna piisava tihedusega kogumisvõrk. Avalikud pakendimahutid kuigi sageli üle serva ei aja, sest 2008. aasta jooksul tihendati Andres Siplase kinnitusel nende tühjendamise sagedust kohati neli korda.
Ülle Maueri arvates peaks uusi pakendijäätmete kogumise kohti tekitama Tartusse vähemalt kümmekond.
Silmatorkavaks erandiks olevat Siplase sõnul Tartu vald, kus vallavalitsuse tõrjuva hoiaku tõttu on konteinereid seaduses sätestatust viis korda vähem.
«Seadus ütleb, et teeme seda asja koostöös omavalitsustega, ja kui omavalitsus ei taha, ei saa me sundida,» selgitas Siplane. «Üldiselt võib öelda, et ainus küsimärk on paberpakendi kogumine maal, kus vallad seda ei taha. Aga maapiirkondades ongi ju paberiga teistmoodi – see läheb lihtsalt ahju.»
Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) arendusjuht Siret Kiviloo ütles, et uue aasta tulles ei tarvitse ETO konteinerite pärast rabeleda, sest on 2009. aastaks valmistunud läbi 2008. aasta. Näiteks Tartu linna on toodud Kiviloo sõnul juurde 63 mahutit segapakendile ja klaasile ning kümme paberile-papile.
«Alles eile oli meil Tartu linnavalitsusega vestlus, et kui Tartusse on kaste veel juurde vaja, andku aga teada ja me saame lisa tuua,» mainis Kiviloo.
Matemaatika eksitab
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer nentis, et matemaatilise keskmise järgi võib tõesti väita, et pakendiorganisatsioonid seaduse täitmisega kimpus pole. Ometi peaks uusi kogumiskohti tekitama Maueri arvates Tartusse vähemalt kümmekond, igas vähemalt kaks konteinerit.
«Kui võtta aluseks, et Tartu pindala on 38 ruutkilomeetrit, võis arvutuse teel leida, et meile võiks piisata ka 40-50 kogumiskohast,» märkis Mauer.
Maueri sõnul loodab linn, et pakendiorganisatsioonidega õnnestub sõlmida avalike kogumispunktide teenindamise lepingud, nagu on tehtud Jaama tänava keskkonnajaamas.
«Valmistame sellist lepingut ette, aga ma arvan, et selle sõlmimine saab olema küllaltki vaevaline,» hindas Ülle Mauer.