Tartu lapsevanemad, kes pole saanud linnalt seaduses ette nähtud lasteaiakohta ning on sunnitud maksma erahoiuteenuse eest kordi rohkem kui munitsipaalhoius, taotlevad vahe hüvitamist linnaeelarvest.
Emad-isad tahavad linnalt võrdsust
1. august 2011, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartlanna Lii Vammuse poeg Taago, kes saab septembris kaheaastaseks, on olnud Tartu sõimejärjekorras sünnist peale. Seaduse kohaselt pidanuks Taago saama sõimes käia juba märtsikuust, tegelikkuses ei tea Lii Vammus, kas tal sügisekski hoiukoha lootus tekib.
Taago on praegu sõimejärjekorras 542. kohal. Igal aastal taastekib Tartus kooliminevate laste arvel tuhatkond lasteaiakohta, kuid pisikesi linnakodanikke lisandub kiiremini. Nii prognoosib Tartu kodulehe järjekorramasin Taagole järgmiseks aastaks juba 627. kohta.
«Mul on endal mõte hakata lasteaedu ükshaaval läbi helistama, aga ma ootan esmalt ametnike vastust, kas sellest võiks mingit kasu olla või ei,» rääkis Lii Vammus.
Kohta pole ega paista
Sajad Lii Vammuse saatusekaaslased on hankinud oma lapsele hoiukoha eralasteaeda, kus tuleb hoiuteenuse ja toidu eest maksta 200 eurot ja enamgi. Linnalasteaias jääb ühe kuu kulu, mis on emade-isade kanda, valdavalt 50 euro kanti.
«Erahoidu ma last kindlasti ei pane, ma ei saa seda endale rahaliselt lubada,» tunnistas Vammus.
Joel Kõivistiku ja Janika Turu kolmeaastane tütar Jenna on käinud kaks aastat erasõimes. Ehkki linn toetab kuni kolmeaastase lapse erahoius käimist 141 euroga ja vanema lapse puhul 94 euroga kuus, tuleb vanematel endil ikka välja käia kopsakas summa. Alguses kulus erahoiule 100 eurot kuus, kuid viimati oli taks juba 200 eurot. Aasta jooksul nõuab erahoid umbes 1400-eurost ehk 22 000-kroonist lisakulu.
«See on lihtsalt ebaaus, sest erahoid pole meie vaba valik,» rõhutas Janika Turu.
Lootust sel sügisel linnalt lasteaiakoht saada Jenna emal-isal endiselt pole. Tüdruk on oma vanuserühma järjekorras 336s.
Turu kogus olukorraga rahulolematuilt lapsevanemailt umbes kuu jooksul 85 toetusallkirja pöördumisele, milles taotletakse linnalt era- ja munitsipaallasteaia hinnavahe hüvitamist. 15. augustiks on lubatud Turule linnapea audientsi.
«Ma ei hakanud korraldama mingit avalikku kampaaniat ega pöördunud ajakirjanduse poole, sest need 85 allkirja on nagunii sümboolsed,» selgitas Turu. «Keegi poleks ju selle vastu, kui talle tagataks võrdsus teiste lapsevanematega.»
Linn lootust ei anna
Tartu abilinnapea Tiia Teppan kinnitas, et linnavalitsus võtab lapsevanemate pöördumist tõsiselt, kuid tunnistas samas, et ei näe selle rahuldamiseks küllaldast õiguslikku alust.
«Eralasteaiad on kasumit teenivad firmad ja ma ei näe võimalust, et võiksime doteerida nende kasumit avalik-õiguslikul alusel,» põhjendas Teppan. «Aga kui lapsevanemail on probleeme maksmisega, toimetulekuga, eks nendega tegeleb sotsiaalosakond.»
Teppan ei osanud öelda, kui palju läheks maksma hinnavahe hüvitamine kõigile eralastehoidu kasutavatele lapsevanematele. Janika Turu rehkendustest tuleb välja, et Tartu elanike registris on vähemalt 500 kuni nelja-aastast last, kellele linn ei suuda hoiukohta tagada ning kelle emad-isad kasutavad või kasutaks võimaluse korral erateenust. Seega võiks jutt käia summast suurusjärgus 700 000 kuni
800 000 eurot aastas.
Tiia Teppani sõnul soovib linn laiendada järgmisel aastal kolme Tartu lasteaeda kokku 3–6 sõimerühma võrra. Maksimumprogrammi täitmine tähendaks 96 uut sõimekohta ning kuni 800 000-eurost väljaminekut linnakassast.