Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tullio Ilometsa kirg on töö

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
«Aeg läheb ruttu, see on tõsi. Mida vanemaks saad, seda kiiremini,» ütleb üheksakümnene Tullio Ilomets. «Selle vastu ei aita muud, kui tuleb tegutseda. Kui jääd aga niisama jorutama... Oleneb muidugi iseloomust. Minul niisugust iseloomu ei ole.» | FOTO: Kristjan Teedema

Selle loo tarvis ajan Tullio Ilometsaga juttu Toomel. Ühel küljel on Tartu Ülikooli esimese rektori Johan Skytte mälestusmärk, teisel pool toomkiriku varemed koos Tartu Ülikooli ajaloo muuseumiga.

Hästi ilus paik niisuguse mehega kohtumiseks.

Tullio Ilomets ütleb, et mitte kunagi varem ei ole tal nii palju tööd olnud kui praegu. See on seotud tohutu hulga ajalooliste fotode kirjeldamise ja nende peal olevate isikute identifitseerimisega.

Ilomets peab silmas aastatel 1956–1998 ülikoolis fotograafina töötanud Eduard Saki fotokogu.
Samuti püüab ta mäele jõuda uurimistööga, mis annab ülevaate vanast keemia teadusaparatuurist. «Ajalugu on mu harrastus,» sõnab ta. «Elukutselt olen ikka keemik. Ma mõtlen keemia seisukohalt kõiki asju. Näiteks, kui ma lehtegi loen.»

Oma juubelisse suhtub Tullio Ilomets elegantse hooletusega. «Eks sünnipäevahommikul pean ma mingid puhtamad riided selga panema ja siia tulema,» näitab ta üle õla ajaloomuuseumi poole. «Ma tean, et ajaloomuuseum midagi korraldab...»

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi direktor Mariann Raisma kommenteerib seda ütlemist nii, et Tullio Ilometsa juubeli tähistamine algab 13. juulil ehk täna kell 12. Kõigepealt on plaanis juubilari kolleegide, õpilaste ja sõprade väikesed ettekanded, igaüks jutustab mõnest Tullio Ilometsaga seotud valdkonnast.

«Kui tervituste ja õnnitluse aeg pihta hakkab, siis kestavad need arvatavasti tunde,» ennustab Mariann Raisma.

Toomemäele – üles ja alla
Tänase juubilari töölaud asub ülikooli ajaloo muuseumis teisel korrusel.
«Me näeme teda siin ikka väga tihti,» sõnab Mariann Raisma. «Ta on meil küll vaid poole kohaga ametis, aga ta kirg on teha tööd. Talle ilmselt meeldib siin väga, mis sest, et Toomemäele ei ole tal kepiga sugugi kerge tulla ega siit ka mitte kerge alla saada.»

Tullio Ilomets ütleb, et kui tähistamistest ja sünnipäevadest rääkida, siis keemikud on võrdlemisi kollektiivne rahvas.

Üks suurem pühitsemine olevat olnudki alles möödunud aastal, mil ühele ja samale ajale langes kokku kolm sündmust: ülikool andis loa vana keemiahoone seestpoolt lammutada – niisiis keemikutel tuli pidada päris viimane lahkumispidu, Eesti jaoks otsustati ära eurole üleminek ning Tullio Ilometsal endal oli ka sünnipäev.

Küsimuse peale, kuidas keemikud sündmusi tähistavad ja et millise napsuga, vastab Ilomets, et või siis keemik midagi napsuta teeb.

«Meil on ikka kõik vajalikud joogid laual. Mõnikord on ka kokteilid olnud, mis seal salata,» märgib ta ja räägib ühe legendiks muutunud loo rektor Feodor Klementi ajast.

Legendid ja mured
Õpetatud nõukogus olevat Klementi ajal aset leidnud arutelu, miks orgaanilise keemia osakonnas läheb nii palju piiritust vaja – ikka kohe sajad liitrid! Osakonna juhataja oli selle peale otsustavalt püsti tõusnud ja vastanud: «Seltsimees rektor, meil on piiritust ka töö jaoks vaja!» Klement olnud sekundi vait, kogunud end ruttu ja vastanud – et kui nii, siis jah, lõpetame selle teema ja läheme järgmisega edasi.

Tegelikult on vana keemiahoone ning kogu ülikooli ajaloolise südamega seonduv Tullio Ilometsal südamel väga tõsiselt, ja rohkem kui miski muu.

«Kui nad keemiamaja ümber ehitavad, siis las ehitavad,» ütleb ta leplikult, sest arvab, et mida rohkem neid vaheseinu sealt maha lõhkuda, seda parem tulevastele põlvedele. 60 aasta jooksul neisse imbunud spetsiifilist lõhna ei saa sealt muidu ju väljagi!

Õnneks jääb Ilometsa sõnul tollesse majja alles üks keemiateaduste mälestusruum, kus hoitakse alles vana destilleeritud vee aparaat ja hulk teisi keemiariistu.

«Sinna vanasse keemiahoonesse lähevad soomeugrilased ja ma ei tea, kes sealt peahoonest veel välja lükatakse. Aga kas siis peahoonest tuleb kuue postiga kontor või?» küsib Tullio Ilomets nüüd enam sugugi mitte nii leplikult.

Tema meelest tuleb ajalooliste interjööridega väga läbimõeldult ja hoolikalt ümber käia ning nii küll ei saa, et peahoone üliõpilastest päriselt tühjaks jääb ja kõik auditooriumid administratsiooni vajadustele mõeldes putkadeks ümber ehitatakse.

«Ülikool on ainult siis ülikool, kui seal on tudengid!» rõhutab Ilomets.
Ajaloomuuseumi direktor Mariann Raismagi hindab Tullio Ilometsa kui ülikooli valvurit kõrgelt.
«Tullio on iginoor inimene, kes on pühendanud oma elu ülikoolile, teadusele ja ajaloole, ning ka see mees, kes on suutnud oma teadmisi paljudega jagada. Tema tegevus hõlmab nii keemiat kui muinsuskaitset – tõeliselt laia haardega mees,» räägib ta.

Muinsusvalvur
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumiga on Tullio Ilomets seotud olnud selle asutamise ajast alates. Muuseumi asutamist märkiv määrus kannab aastanumbrit 1976, aga juba 1960. aastate algul alustas Ilomets teadusajalooliselt huvitavate ja oluliste esemete kogumist ülikooli hoonetest.

«Teda ju lausa kardeti,» ütleb Mariann Raisma. «Kui aga midagi remonti läks, vaatas ta kõik isiklikult üle ja rõhutas, kuidas teha ei tohi, ning korjas väärtusliku kokku. Ta on hea muinsusvalvur igas mõttes.»


kas teate?

Juubilar on Tullio Ilomets
• Täna saab 90-aastaseks keemik ja emeriitdotsent Tullio Ilomets, kes on ülikooliga seotud olnud oma õpingute algusest, 1948. aastast saadik.
• Ta on Tartu Ülikoolis töötanud 59 aastat ning on seal üks kõige pikaajalisemaid töötajaid, suur ajaloohuviline ning praegugi Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis konsultant.

• Ta lõpetas 1941. aastal Paide keskkooli ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemia erialal. 1964. aastal kaitses  keemiakandidaadi kraadi.

• Tullio Ilometsa peetakse looduslike ühendite analüüsi isaks Eestis, tema erihuvi oli maomürkidest eraldatud ensüümide uurimine. Ta on kirjutanud uurimusi orgaaniliste ühendite sünteesimise, orgaanilise analüüsi ja teaduse ajaloo alal. Ilomets on olnud paljude keemikupõlvkondade õpetaja.
• Eraldi tuleb rõhutada tema panust konservaatorite-restauraatorite koolitajana.

Tagasi üles