Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ruumikitsikuses põhikool aina laieneb ... soojakutesse

Vallavanem ei taha valimiste eel probleemist rääkida

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kõrveküla põhikooli peahoone jääb juba moodulklasside varju. Kõige varem on koolil lootust päris juurdeehitisele alles 2019. aasta sügiseks. | FOTO: Sille Annuk

Tartu vallas asuva Kõrveküla põhikooli ümbrus näeb välja justkui ajutine ehitustanner. Kuid koolimaja ja staadioni juurde ritta seatud soojakutes ei tegutse mitte ehitusmehed, vaid need on üha kasvava õpilaste hulga jaoks moodulitest kokku pandud klassiruumid ning kõrvalasuva lasteaia rühmad.

Ajutine on olukord tõesti, sest kool on oodanud aastaid juurdeehitist. Ent see ajutine seis on kestnud 2013. aastast, mil vald rentis neljale klassile moodulid ning 2015. aastal paigaldati neid kooli õuele veel kolme klassi jagu.

Et laste arv on Kõrveküla ümbruses ikka veel tõusutrendis, tellis vald sel suvel ka koolistaadioni serva veel ühe moodulite rivi, kus asusid toimetama nelja klassi lapsed, lisaks on soojakutes õpetajate tuba, garderoob ja abiruumid.

Ometigi seisis juba 2015. aastal Tartu valla majandusaasta aruandes, et kool vajab 2017. aastaks juurdeehitist. Aasta hiljem tõmbas vallavalitsus oma ambitsioone tagasi ja majandusaasta aruandes oli juttu vaid koolimaja projekteerimise alustamisest.

Kõrveküla põhikooli direktor Andres Jõgar lükkas tagasi ajakirjaniku soovi kooli moodulklasse külastada, sest soovib säilitada valimiseelsel ajal koolis kodurahu. «Ma väga vabandan tõesti, aga teeme nii, et kui valimised on läbi, siis räägime,» sõnas direktor, kes küll ise valimistel ei kandideeri.

Ei saa otsustada

Ka vallavanem Aivar Soop oli valimistele ja haldusreformile viidates kidakeelne. Ta pareeris ka küsimust, mille taha jäi kahe aasta tagune lubadus koolile juurdeehitis teha, vastusega, et praegu koostatakse selleks detailplaneeringut.

«Te saate ju aru, et valimised on tulemas,» vastas Soop küsimusele, kui palju kool ruumi juurde vajaks ning millisesse suurusjärku võiks jääda ehitusmaksumus. «Järelikult uus volikogu otsustab, vana ei saa otsustada, sest vanal on jäänud kuu aega tööd teha.»

Tartu vallavolikogu esimees Üllar Loks, kes on ühtlasi ka valla teise kooli, Lähte ühisgümnaasiumi direktor, tõdes, et kooli juurdeehitise plaanimine on võtnud arvatust rohkem aega. Samas on Loks selgelt nõus, et ruumikitsikus on Kõrveküla kõige põletavam probleem ning moodulid pakuvad vaid ajutist lahendust.

«Tunnis on õpilastel paremad tingimused kui vanades koolimajades, aga vahetunni olud on küll viletsad,» tõdes Loks. Nimelt ei saa lapsed veeta vahetundi moodulmaja kitsukestes koridorides, vaid peavad sel ajal viibima klassis või õues. «Laps vajab liikumist ja kohta, kus oleks rohkem privaatsust,» lisas Loks.

Tänavu juulis allkirjastas Aivar Soop Cramo Estonia ASiga rendilepingu, mille järgi maksab vald sel suvel paigaldatud moodulite eest viie aasta jooksul renti kokku ligi

260 000 eurot. Lisaks kulub varem paigaldatud moodulite üüriks igal aastal oma 84 000 eurot. Kokku on nüüdseks moodulites õpilaste käsutuses 1000 ruutmeetri jagu pinda.

Poliitiline seisak

Üllar Loksi sõnul võiks kõige optimistlikuma plaani järgi kooli juurdeehitus alata järgmise aasta kevadel, ent pigem on ta seda meelt, et valimised ning valdade ühinemised võivad tekitada paarikuise seisaku ja seega ehituse algust edasi lükata.

Kõrveküla kool vajaks nii uut õppekorpust kui ka spordihoonet. Loksi sõnul võib selleks kuluda hinnanguliselt kolm miljonit eurot või enamgi. «Aga see on ainult minu spekulatsioon,» rõhutas ta.

Kui kõike korraga ehitada ei jõua, plaanib vald õpetaja Lauri kombel teha esmalt kas või pool rehkendust ehk rajada 2019. aasta sügiseks koolile uue õppekorpuse ning seejärel alles spordihoone.

Loks nõustus, et valdade ühineminegi võib praeguseid plaane kõigutada, sest ka liituvatel valdadel on omad ehitusplaanid. Ometi on volikogu esimehe sõnul vaja kõige kiiremas korras lahendada kaks linnaäärse piirkonna probleemi: leevendada lasteaiakohtade põuda järgmisel aastal Raadile uue lasteaia ehitamisega ning koolikohtade põuda Kõrveküla kooli laiendamisega.

«Vastasel juhul need ajutised lahendused ühel hetkel enam ei toimi,» lisas ta.

Suvel kooli juurde paigaldatud moodulite kõrval asuvad lisaks veel moodulrühmad Kõrveküla lasteaiale. «Aga lasteaia jaoks sobib moodul natukene paremini,» sõnas Loks, viidates, et lasteaialapsed toimetavadki rühmaruumis ja õues ning ei vaja suuri koridore, nagu kooli­lapsed.

Tagasi üles