Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tartu Kesklinna kool kasvab nagu liialt väikeseks jäänud palitu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nii nagu eilegi, lähevad Kesklinna kooli kolme esimese klassi ning ühe teise klassi lapsed kooli alles pärast lõunat. Ent lisaks värskelt korrastatud vanima koolitiiva fassaadile (vasakul) on juba näha ka nõukogude ajal ehitatud hooneosa katuse juures uut väljaehitist (pildil halli, 2007. aastal valminud tiiva taga). Seal saab peagi valmis avatud õpiruum, tänu millele pääsevad lapsed õhtusest vahetusest. | FOTO: Sille Annuk

Kümme aastat tagasi, kui Tartu Kesklinna kool avas kauaoodatud juurdeehitise, õppis seal 360 last. Selle aja jooksul on koolipere aga peadpööritaval kiirusel suurenenud, nii et nüüdseks käib seal juba 510 õpilast.

«Kesklinna kooli iive on selle kümne aasta jooksul olnud ikka tohutu,» tõdes kooli direktor Kersti Vilson. Igal aastal on üha rohkem esimese klassi lapsi, kes peaksid rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi just selles kooli käima. Seetõttu tuleb nelja klassikomplekti õpilastel leppida praegu õhtuses vahetuses õppimisega.

Viimases hädas otsustas Tartu linnavalitsus ehitada välja kooli katusealuse nii, et maja hoovipoolsesse külge tuleb väike juurdeehitis. Sinna lisandub üle 380 ruutmeetri jagu pinda, ent need pole sugugi traditsioonilised klassiruumid.

Vormilt uus

Pööningule, kus praegu juba ehitus käib, luuakse avatud õpperuum. See tähendab, et kolm esimest klassi hakkavad uue aasta alguses seal üheskoos toimetama. Kolm õpetajat annavad ühel ajal samu ainetunde, neile on abiks eripedagoog, kes tegeleb suuremat tähelepanu vajavate õpilastega.

«Sisu ei muutu, aga see, kuidas õpetamine käib, muutub kindlasti,» rääkis Kersti Vilson sellest, mida uut moodi ruum koolile pakub.

Seda, kuidas uues olukorras õpetamist korraldada, on verivärskete koolijütside klassijuhatajad juba kevadest saati õppinud.

Lisaks pööningu väljaehitamisele käib uue söögisaali ehitus ruumis, kus asus kunagi söekatlamaja. Nimelt on Kesklinna kooli vanim, muinsuskaitse all olev majaosa valminud juba 1912. aastal.

«Meil on lapsi nii palju, et nad lihtsalt ei mahu muidu sööma,» rääkis Vilson lisasöökla vajalikkusest. «Majale ehitatakse ju ruumi juurde, aga söökla on jäänud samasuguseks.»

Lisaks järjekordsele juurdeehitisele sai kool äsja boonusena korda ka kõige vanema majaosa fassaadi. Koos pööningu ja söökla väljaehitamisega kulub selleks linnaeelarvest 1,1 miljonit eurot.

Kersti Vilson loodab, et see on nüüd küll viimane laienemine. «Ma arvan, et joone oleks võinud juba ammu alla tõmmata, aga nüüd tõesti ei ole enam kuskile ehitada,» sõnas ta ja võrdles viimase vindini laienemist väikeseks jäänud palitu suuremaks õmblemisega. «Kõigepealt lasti alt ja varrukatest pikemaks, nüüd on kõikide siilude vahele veel siilud pandud.»

Kohad hinnas

Kesklinnas aastaid valitsenud koolikohtade põuale peaks aasta pärast leevendust tooma ka Raatuse kooli ümberehitus.

Seni on Tartu linnavalitsus olnud aastaid hädas kahtlusega, et lapsevanemad, kes tegelikult kesklinnas ei ela, kirjutavad oma tulevased koolilapsed sisse mõnda Supilinnas asuvasse eluruumi, et saada lapsele koht Kesklinna koolis.

Pisikesest koolist sai aastatega suur

  • 1912. aastal valmis Arved Eichhorni projekti järgi juugendstiilis koolihoone
  • 1965. aastal valmis Kroonuaia tänava ääres juurdeehitis Udo Tiirmaa projekti järgi
  • 2007. aastal valmis koos võimlaga juurdeehitis, mille autorid on arhitektid Maarja Kask ja Karli Luik.
  • 2017. aasta lõpuks ehitatakse välja 1965. aastal valminud hooneosa pööning, projekteerija Arc Projekt.

Allikas: kultuurimälestiste register, Tartu Postimees

Tagasi üles