Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kalevipoja muuseumis saab tulevikus virvatuledega võidelda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jõgevamaal Kääpal asuva Kalevipoja muuseumi eestvedaja Jüri Morozov ning juhataja Ulvi Tamm loodavad, et pärast põhjalikke uuendusi leiab sinna tee palju rohkem huvilisi kui praegu. | FOTO: Kristjan Teedema

​Tartu-Jõhvi maantee ääres paikneva Kalevipoja muuseumi eestvedajatel Jüri Morozovil ja Ulvi Tammel on tulevikuks suured plaanid.

Eelmise nädala alguses said nad teada, et ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) otsustas eraldada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest muuseumile ligi 1,1 miljonit eurot toetust.

Nüüd on muuseumile antud roheline tuli, et muutuda äratundmatuseni ning pöörduda näoga palju suurema külastajaskonna poole.

Virtuaalne Kalevipoeg

Suurima külastajamagnetina näeb muuseumi juhataja Ulvi Tamm ette virtuaalreaalsuse keskkonda, mis viib külastajad Kalevipoja saabastesse. Ulvi Tamm seletas, et külastajad panevad pähe spetsiaalsed prillid ja nende silme eest jookseb läbi arvutimäng.

«Külastaja peab seal Kalevipojana suurt kivi viskama või siis hoopis valgusmõõk käes virvatuledega võitlema,» jutustas Tamm.

See, kuidas Kalevipojal kivivise või võitlus õnnestub, sõltub aga külastajaist endist, kes kogu protsessi oma liigutustega kontrollivad, nagu näiteks Nintendo mängukonsooliga Wii Remote mängides.

Virtuaalreaalne keskkond paneb külastaja kivi heitma või valgusmõõk käes virvatuledega rinda pistma.

Ka teistes arendustes rõhutakse eelkõige interaktiivsusele ja audiovisuaalvahenditele. Nii näiteks tuleb muuseumisse Lennuki-kujuline auditoorium (Lennuk oli Kalevipoja paat, millega ta maailma lõppu seilas), kus näidatakse filme.

Kalevipoja muuseumi eestvedaja Jüri Morozov ütles, et praegu käib muuseumis 2500–3000 inimest aastast, tuleviku külastajaarvuks prognoositakse ligi 15 000.

Ta tõdes, et praegu küll Kalevipoeg kõige populaarsem kangelane pole, nagu näiteks on Lotte, ning seetõttu loodetakse eelkõige koolilaste peale. «Iga aasta jõuavad sellesse vanusesse järgmised lapsed, kellel on «Kalevipoeg» kohustuslik kirjandus, ning seetõttu on neil kohustus ka siit läbi astuda,» sõnas ta.

/ Graafika: TPM

Morozov nentis aga, et üksinda läheb Kalevipoja muuseumil keeruliseks hakkama saada ning koostööd peaks tegema teiste lähimate «vägevate» turismiatraktsioonidega nagu jääajakeskus, Vudila, Elistvere loomapark, Palamuse muuseum ja Peipsi-äärne vanausuliste piirkond. «Kõige suurem häda üldse, mis meil eestlastel on, on see, et me ei suuda koostööd teha,» ütles ta.

Sama meelt oli ka Lõuna-Eesti Turismi sihtasutuse direktor Ene Reedi: «Ühisturundus on see, mis jõudu juurde annab. See üks objekt ei ole see, miks inimene Tallinnast või Riiast kohale tulema hakkab.» Ta lisas, et kui muuseum teeks koostööd teiste suurte Jõgevamaa turismiobjektidega, siis muutuks atraktiivseks juba kogu teekond ning külastajate vool suureneks.

Reedi tõi välja Via Hanseatica koostööprojekti riialaste ja peterburlastega, selle marsruut läbib ühtlasi Valga, Tartu, Jõgeva ja Ida-Viru maakonda. «Mida rohkem me suudame sellele teekonnale põnevaid peatuspunkte tekitada, seda lihtsam on kogu Lõuna-Eestil seda välismaalastele turundada,» ütles ta.

Paariaastane külastuspaus

Morozovi prognoosi 15 000 külastajast pidas Reedi samuti realistlikuks, öeldes, et suures pildis paljude Lõuna-Eesti turismiatraktsioonide (kui Tartu linna objektid välja jätta) külastatavusnäitajad sinna kanti jäävadki.

Muuseum suletakse renoveerimistöödeks juba sellel sügisel, uuenduskuuri läbiteinuna on see plaanis taasavada 2019. aasta teises pooles.

Tagasi üles