Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

«Kalevipojast» pilteepost loov hobiarheoloog avastas Kalevi külast põneva muistise

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Hobiarheoloogid Andrei Roosild (vasakul) ja Raoul Annion toimetavad oma detektoritega Kalevi küla põllul. Peagi hakkasid välja tulema esimesed leiud. | FOTO: ALEKSEI MUTOVKIN / TALLINNA TV

Möödunud nädalal istusid hobiarheoloogid Raoul Annion ja Andrei Roosild autosse ning võtsid suuna Kesk-Eestisse. Ühelt poolt lootsid mehed, et ehk satuvad metalliotsijaga peale mõnele põnevale leiule, kuid et kaasas oli ka Tallinna TV «Kultuurimeetri» saate võttemeeskond, taheti kaamerate ees lähemalt pajatada «Kalevipoja» pilteeposest, mille koostamise eestvedaja on Annion.

Ehted ja pronksitükid

Võttepäeva hakatuseks toimetasid hobiarheoloogid Türi lähedal looduslikult kaunis ja justkui paljulubavas kohas, kuid maapõu ei andnud välja midagi märkimisväärset. Sealt hakati tagasi Tallinna poole kulgema, kuid kui kõrvalteid pidi satuti – Annioni sõnul täiesti juhuslikult – Rapla lähedal paiknevasse Kalevi külla, otsustati ka seal õnne katsuda. Mitte kõige edukamalt kulgenud otsingupäev võttiski Raplamaal Kalevi külas ootamatu pöörde.

«Kogu päev oligi selline eksprompt, et võtame mingid juhuslikud kohad, filmime ja vaatame, mis tuleb. Tavaliselt tuleb ikka kuid eeltööd teha ja otsida,» märkis Annion.

Külas märgati ühel põllul traktorit ning Annion läks ja päris traktoristilt, kellele need põllud kuuluvad – ehk leidub kusagil lapike maad, kuhu pole veel seemet külvatud ning kus õnnestub pisut detektoriga ringi käia.

Vajalik luba saadigi kätte, mehed jätsid auto põllu äärde seisma ning napilt 50–60 meetri kauguselt hakkaski välja tulema igasugust põnevat kraami.

Kohe satuti rinnanõela peale, siis tuli välja kettidega üle õlgade käiv rinnaplaat (nagu pilteepose esimeses osas Lindal), samuti leiti 11.–12. sajandist pärinev kirves ning suuri pronksivalutükke. Meestele oli selge, et siin on midagi enamat kui üksikleiud, ning kohe võeti ühendust muinsuskaitseametiga.

Sügisel suurem kaevand

Koos Tallinna ülikooli arheoloogi Mauri Kiudsooga kohapeal käinud muinsuskaitseameti vaneminspektor Nele Kangert rääkis, et kuigi maapõu andis välja mitu ehet, ei saa leidu otseselt nimetada aardeleiuks, pigem on see muistis, kusjuures leide oli eri perioodidest, lisaks rauaaegsetele ka 15.–16. sajandist pärinevaid.

Proovikaevandid lubavad oletada kalmet ja ehk isegi asulakohta, kuid millega täpselt tegu on, ei saa praegu veel täie kindlusega öelda. Igal juhul varasemast ajast polnud sellest kohast arheoloogilisi leide teada.

«Praegu tegeleme leidude kaardistamise ja ülevaatamisega, selgemaks peaks asi saama siis, kui sügisel teeme samas kohas suurema proovikaevandi,» märkis Kangert.

Ta lisas, et segi küntud pealmisest kihist tulid välja põlemisjälgedega kalmele iseloomulikud rauaaegsed pronksesemed, kuid palju leiti ka pronksi töötlemise jääke. Seega võib oletada, et mingil ajal võis seal olla kalmekoht, mingil ajal aga pronksivalamiskoht.  Esimesed kindlamad hinnangud saab Kangerti sõnul anda siis, kui leiud saavad kaardistatud ja määratud.

Annion selgitas, et oma välitöödega soovivad nad «Kalevipoja» pilteepost rikastada kuni 11. sajandist pärinevate arheoloogiliste leidudega. Põnevaimateks leitud esemeteks võib pidada kaht 9. sajandi mõõka, kuid palju ei jää neile alla ka ülalkirjeldatud Kalevi küla lugu.

Pilteepos «Kalevipoeg»

Just niisugune rinnaehe, nagu pilteepose esimeses osas on kaelas Lindal, tuli välja ka Kalevi külast. / REPRO / TOOM TRAGEL

Hobiarheoloog Raoul Annioni sõnul tahetakse pilteepose loomeprojekti abil propageerida meie rahvuseepost, tuua see inimestele lähemale, elavdada see muinasaegne eepiline lugu praegustele põlvedele ja teha sellest tänapäevases mõistes väärikas rahvakultuuri kunstiteos. Pilteepos seostub väga tugevalt Eesti leiumaterjaliga, et anda edasi paremat pilti Eesti ajaloost.

«Autentselt realistlikule pildimaterjalile ja ajaloolisele materjalile tuginedes avab teos kogu oma eheduses tolle aja ühelt poolt karmi, teisalt regivärsile tuginedes luuleliselt ilusa muinasaja maailma,» selgitas Annion.

Ta lisas, et pildimaterjalile tuginedes on kogu ümbruskond koos looduse, inimtüüpide ning mütoloogiliste jumaluste ja haldjatega kindlasti väga realistlik, mis aitab lugejal-vaatajal seda paremini tajuda.

«Selles kontekstis on ka regivärsiline luulekeel paremini loetav mitte ainult lastele, vaid ka neile, kes muidu luulekeelest eriti lugu ei pea,» märkis Annion.

Pilteeposest on seni ilmunud kaks osa, esimese osa kunstnik on Toom Tragel ja teise osa kunstnik Jevgenia Dudin. Peagi ilmub kolmas osa (kunstnik Ats Nukki) ning kavandamisel on ka pilteepose neljas osa. KASPAR KOORT

Tagasi üles