Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Linnakirjanik kutsub üles kohtuma päriselt, küberilmata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kristiina Ehin | FOTO: Jaanus Lensment

Tänavu jaanuaris esimeseks Tartu linnakirjanikuks valitud Kristiina Ehin esitleb oma proosaluuletuste äsja trükikojas valminud kogumikku «Kohtumised» emakeelepäeval Emajõel. Kohtumisi on igasuguseid – ajas ja ruumis, ilmsi ja ulmsi, virtuaalselt ja päriselt. Poetess on oma värskesse raamatusse jäädvustanud mitut moodi kokkusaamisi proosaluuletustena (mõni on ka riimilisem ja rütmilisem), mis kirjutatud viimasel kuuel aastal.

Kohtumisi on igasuguseid: ajas ja ruumis, ilmsi ja ulmsi, virtuaalselt ja päriselt. Tänavu jaanuaris esimeseks Tartu linnakirjanikuks valitud Kristiina Ehin on oma värskesse raamatusse jäädvustanud mitut moodi kokkusaamisi proosaluuletustena (mõni on ka riimilisem ja rütmilisem), mis kirjutatud viimasel kuuel aastal.

See ei tähenda, et varasem aeg on luuletajal tähelepanuta jäänud.

Nii näiteks on esimeses tsüklis luuletus sellest, kuidas Saaremaa niitude kasteses süles kohtus kuldtärniga nooruke sõjamees linalakk-neiuga, kes lasi ennast keerutada ja lennutada, aga kadus enne, kui keegi arugi sai. Seda kohtumist kujutledes tuleb luuletajale meelde Venemaa võimukas käitumine ning samas märkab ta Karula kandis autoga sõites kaitseväe vormis ja täisvarustuses linalakk-neidu.

Venemaa kui ohtlik naaber tuleb värsiridadesse ka mõnel järgmisel leheküljel, näiteks luuletuses «Nägin minagi unes Putinit».

Saaremaast Visbyni

Saaremaa ja Venemaa kõrval on Kristiina Ehin oma luuletustesse kirjutanud Viljandi, Tartu, Vormsi, Käsmu, Mohni ja Võru. Viimati mainitud linnas kuulab ta raamatukogus luuleõhtul paljasjalgset sasipäist jalgpallisärgis Contrat – ja milline ilus võrdlus! –, «kelle suust voolab võru keelt nagu / puhast Võhandut».

Kodumaiste paikade kõrval on luuletaja jäädvustanud värskesse raamatusse kohtumisi välismaasõitudelt. Näiteks San Franciscos, jalgsimatkal Tartust Riiga ning Gotlandi saarel Visbys.

Venemaa kui ohtlik naaber tuleb värsiridadesse ka mõnel järgmisel leheküljel, näiteks luuletuses «Nägin minagi unes Putinit».

Praeguse süveneva virtuaalsuhtluse ajastul päriskohtumiste tähenduslikkusele keskendunud luulekogu läbivaks vormiks on dialoogid.

«Ühtäkki mõistsin, et minu elus on olnud kohtumisi inimeste, paikade, lindude-loomade, hetkede ja iseendaga, mis on mulle tähendusrikkad, kuid ununeksid siiski ühel päeval täielikult, kui ma neid luuletusteks ei kirjutaks,» kirjeldab autor raamatu sündi. «Just sellest äratundmisest ongi see luulekogu alguse saanud.»

Ja kohtume päriselt

Luulekogu «Kohtumised» tähtsaimaid märksõnu kokku võttes nimetab autor järgmisi: lähisuhted, laste ja vanemate kontakt, vajadus emakeelse kultuuriruumi järele, sõprade otsingud ja igapäevaelu mõtestamine.

«Kevad kallab meid oma kullaga üle / Ajame sõrad aja ülemvõimule vastu / kavaldame korraks üle küberilma / ja kohtume päriselt.» Need head read raamatu viimases luuletuses kõlavad kui järgimist väärt üleskutse.

«Kohtumised» tuleb esitlusele tänasel emakeelepäeval kell 19 Tartus Sisevete Saatkonnas, mis on ankrus Kalevipoja kuju juures Emajõel. Kavas on Kristiina Ehini luule ja laulude õhtu. Muusikat teeb Silver Sepp.

/ Erakogu

RAAMAT

  • Kristiina Ehin
  • «Kohtu­mised»
  • kujundanud Madis Katz,
  • Tartu 2017,
  • 160 lk.
Tagasi üles