Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kuidas tosina kõrgkooliga kultuurilinn lähikümnendeil hoogsalt kasvama panna?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tartu kesklinn. | FOTO: Sille Annuk

Tartu uue üldplaneeringu avaliku arutelu üks tähtsamaid küsimusi on, kuidas arendada ettevõtlust ja hoida kõrgkoolide vilistlasi Tartus, aga kindlasti tuleb arutada ka trammiliini ehitamist ja miljööalade piiri kärpimist.

Tartu lähituleviku võtmeküsimused on uute töö- ja elukohtade loomine, linnakeskkonna arendamine, selle väljaehitamine, ütles Tartu linnapea Urmas Klaas läinud neljapäeval linnavolikogus umbes tund enne seda, kui hääletusel saadeti avalikule väljapanekule Tartu uus üldplaneering. Selle ajapiiriks on tinglikul nimetatud 2030 ja järgmisi aastaid.

«Tartu ambitsioon on olla avatud ja rahvusvaheline linn,» jätkas Klaas. «Selle keskmes on sõnapaar linn ja ülikool. Tuletan meelde, et Tartus on 12 kõrgkooli 20 000 õppijaga. Tuleb pingutada, et enam noori jääks Tartusse elama ja töötama.»

Tasub meenutada, et ametliku statistika järgi teeb Tartu elanike arv paigalmarssi, seejuures isegi kergelt tagasi nihkudes.

Kesklinna eelisarendamist tähtsustav, liikluskorraldust muutev, miljööalasid kärpiv ja koostajate lootuse kohaselt Tartu arengule uut hoogu andev üldplaneering on hoolimata kriitilistest nootides avalikeks aruteludeks küps.

Tartu üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek on 27. märtsist 28. aprillini. Planeeringuga saab tutvuda Tartu linna kodulehel, raekoja infokeskuses ning Küüni ja Poe tänava nurga infostendidel.

Tasub meenutada, et ametliku statistika järgi teeb Tartu elanike arv paigalmarssi, seejuures isegi kergelt tagasi nihkudes.

Üldplaneeringut tutvustav avalik arutelu on 27. märtsil kell 17 Tartu linnaraamatukogu saalis. Arutelud ja infopäevad on avalikustamise ajal ka linnaosades.

Üle 200 lehekülje seletuskirja ja kümneid jooniseid hõlmav dokument väärib linlaste tähelepanu ka seepärast, et üldplaneeringu roll kasvab märgatavalt ehitusõiguse andmisel. Selleks on suurendatud üldplaneeringu täpsusastet ja antud arhitektuurinõuded asumite kaupa.

Klaas nentis, et üldplaneeringu eelnõus pööratakse palju tähelepanu ettevõtluseks vajalike maa-alade arendamisele. Näiteks plaanitakse tööstuspiirkondadesse ettevõtteid juurde tuua, reserveerida maad uusettevõtlusele, ka Veerikul, kus praegu on ettevõtlust vähe. Samuti ehitada välja Tartus teaduspark ja arendada Maarjamõisa ülikoolilinnakut.

Uues üldplaneeringus tähtsustatakse Maarjamõisa ja Raadi piirkonna arengut, ettevõtluse tihedamat lõimimist olemasolevatesse hoonetesse ning eelistatakse seni hoonestamata aladele ehitada kortermaju eramute ehitamise asemel.

Uues üldplaneeringus on vähendatud mõnevõrra elamumaa osa ja on kasvanud rohealade ning ettevõtlusmaade osa.

Korduvalt on üles võetud küsimus, kas linn ikka peaks tegelema üldplaneeringuga nüüd, kus on tõenäone, et Tartu külge liidetakse Tähtvere ja Luunja vald. Abilinnapea Jarno Laur oli seisukohal, et see ei peaks olema takistus, kuivõrd ühinenud omavalitsustel on aega neli aastat uut üldplaneeringut teha. Tartu üldplaneering jääb ja valdade omad saab üle vaadata. Tartu osa saab uude planeeringusse sisse kanda, nii nagu praegu on üldplaneeringusse juurde pandud hiljuti kehtestatud kesklinna, Ränilinna ja Supilinna planeering.

Tuleb tähele panna, et Karlova teemaplaneeringut ei ole samuti üldplaneeringusse lisatud ja Karlova tuleviku küsimused on aruteludeks vabad.

Reformierakondlased nõuavad Tuglase silda planeeringusse tagasi

Üldplaneeringu eskiisi avalikustamisel küttis enim kirgi Tuglase autosilla ehitamise küsimus. Sild tulnuks Emajõe kahe supelranna vahele ja selle pealesõit oli joonistatud läbi Tähtvere spordipargi. Linnavalitsus loobus Tuglase silla näitamisest joonisel ja tekstis, tuleviku tarbeks on aga reserveeritud roheline ehituskeeluga koridor.

Nüüd võtsid kaks reformierakondlast volikogus selle silla kaitseks sõna.

Toomas Kapp nentis, et Ihaste sillaga on lahendatud Tartu lõunapoolse jõeületuse mure ja küsis, mida peaks tegema, et Tähtvere silla ehitamine siiski plaani võtta. «Seda on võimalik teha nii, et see ei häiri spordi- ja puhkefunktsiooni,» ütles Kapp. «Põhja-Tartu liiklus on umbes. Varem või hiljem tuleb liiklus läbi Supilinna lasta.»

Abilinnapea Jarno Laur ütles, et linna nn siseringtee sadamaraudtee koridoris ja üle Ropka silla ei ole tegelikult ring, vaid hobuseraud, sest Tuglase silda enam ei kavandata.

Kapile vastas ta, et maanteeamet kavandab Tiksojale silda, mis peaks ühendama ringtee ümber Tartu. Kuid kas see asendab Tuglase silda, ei saa liiklusmudelitele vaatamata adekvaatselt vastata. Ta viitas, et Ihaste silla kasutajate hulk ületab kõiki ennustusi. Autojuhid ei loe linnaliikluses kilomeetreid, vaid aega.

Tuglase silla teemal peatus ka volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Verni Loodmaa, kes märkis, et üldplaneeringus on kaheldavusi. «Tähtvere silla üsna kergekäeline ärakaotamine võiks olla teema, millest avalikustamise käigus tõsiselt rääkida,» lausus ta. «Teine küsimus on trammitee saamine üsna viimasel hetkel ilma igasuguste arutelude, arvutuste ja tõsise läbikaalumiseta.»

Linnapea Urmas Klaas ütles, et Reformierakond ei ole Tuglase silla küsimust arutanud.

Tagasi üles