Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu tõmbab miljööalade piire koomale

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Graafika: Artur Kuus

Tartus on  väga suured alad miljööpiirkondadena kaitse alla võetud, kuid uue üldplaneeringu koostamisel on jõutud arusaamisele, et neid on ehk saanud liigagi palju ja kõige kaitsmiseks ei ole jaksu ei linnal ega omanikel.

Supilinn, Karlova, Tähtvere ja Ees-Tammelinn on hinnatud elamispiirkonnad ning nende arhitektuurne keskkond vaimustab tihti ka linna külalisi. Suured alad neist linnajagudest on praegu miljöökaitsepiirkonnad ja jäävad ka edaspidi, kuid mitmel pool paneb linnavalitsus ette miljööalade piire koomale tõmmata.

«Tartus on väga palju omanäolisi piirkondi, mis väärivad esile tõstmist, aga kas nad väärivad ka eraldi kaitserežiimi, see on iseküsimus,» ütles Tartu abilinnapea Jarno Laur, kes eelmisel nädalal käis volikogu komisjonides rääkimas linna uuest üldplaneeringust. Sel nädalal arutab linnavolikogu selle mahuka dokumendi suunamist avalikule väljapanekule.

Küsimused õhus

Laur selgitas, et miljööala staatuse säilitamise vaidluse all ei ole kindlasti sellised terviklikud alad nagu ülal nimetatud Supilinn, Tähtvere, Karlova ja Ees-Tammelinn. Küll aga on väiksemad killustunud piirkonnad, mida on ka vahepealsete ehitamistega rikutud ja mille krundistruktuuri on muudetud. «Ja mille kaitsmine käib linnale ka järelevalve mõttes üle nõu, olgem ausad,» lisas Laur.

«Kuidas Kalmistu tänava inimesele selgitada, miks tema peab klaasima veranda vanade traditsioonide järgi, kui vahepealsetel segastel aegadel on naabrid suutnud ehitada majadele plekist fassaadid plast­akendega?» tõi ta näite.

Kalmistu ja Nurme tänav risti ümber ongi üks alasid, kus linnavalitsus ei pea õigustatuks miljööpiirkonna säilitamist.

Niisamuti on Roosi tänaval, kus majad on vildakil ja amortiseerunud, küsimus, kas on õige hoida miljööala staatust. Või Maarja mõisa peahoone ümbrus kliinikumi suurte parklate kõrval – kes teab, tunneb ära, et tegu on kahe kõrvu oleva mõisamajaga, ent miljööd enam ei ole.

«Üks koht, mille oleme jätnud miljööalaks, aga mis minu hinnangul ei peaks ehk olema, on Tammelinna miljööala teisel pool Riia tänavat, kus on polikliiniku hoone, Konsum, raudteelaod ja elevaator,» nentis Laur. «On küll kauneid maju, aga keskkond on muutunud. Miks peab omanik miljööala rangeid nõudeid järgima 1970. aastate silikaatmaja kõrval?»

Inimestel on rohkem vastutustunnet ja nad hindavad seda, mis neil käes on, enam kui vahepealsetel aegadel, ütles Jarno Laur.

Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku selgitas, et praegune väljaarvamise ettepanek on tehtud tugevalt erialaspetsialistide vaadetele tuginedes, kuid elanikud ei ole seni sõna võtnud.

«Avalik huvi piirangute seadmiseks seondub miljöö terviklikkusega ja sealt tuleneva iluga,» rääkis ta. «See on avalik väärtus, mille nimel on kaalutud piirangute seadmist. Küsimus on selles, kui palju on alad hoomatavad miljööaladena. Miljöö ei ole üksikobjekt. Kogu asja sisu on, et kui on miljööala, on eelistatud säilitamine, kui niisama ala, võib vana hoone kergemini asendada uuega. Selles see võti on.»

Kelle soov loeb?

Ehk siis kui on natuke viltune vana maja, mida on aknast kena vaadata ja tädi Maali või Marta tahaks, et see seal edasi oleks, loeb tegelikult ikkagi omaniku tahe, eriti kui enam ei ole miljööala.

Ent omaniku vaatest on tulemas muudatusi ka puhuks, kui hoone on küll miljööalal, aga tugevalt amortiseerunud.

«Uus säte, mis on sisse toodud: kui maja on üle 60 protsendi amortiseerunud, on omanikul õigus taotleda lammutamist ja samade proportsioonidega uue ehitamist,» täpsustas Ranniku. «See ei ole enam nii, et pead tingimata vanas saras elama, kust tuul puhub igalt poolt läbi, ja tead, et peadki nii elama, sest kellelegi naabritest see maja meeldib. Elamistingimused peavad olema korralikud.»

Lammutatud maja asemele ehitatava proportsioonid peavad olema samad, kuid arhitektuurne vorm võib olla nüüdisaegne. «Meie võime keelata või käskida, kuid omaniku soov määrab maja saatuse,» lisas Ranniku.

Ta osutas aga, et ühelt poolt öeldakse, et miljööala toob kaasa piiranguid, ent kui vaadata elanike rännet, siis miljööpiirkondadesse on elama läinud noorem generatsioon, kes neid alasid hindab ja seal olla tahab. On olnud juttu ka sedapidi, et kui kodupiirkond arvatakse miljööalast välja, võib see olla pettumus.

Lauri meelest näitab praegune aeg, et inimestel on rohkem vastutustunnet ja nad hindavad seda, mis neil käes on, enam kui vahepealsetel aegadel. «Ei ole mõtet karta, et kogu puitarhitektuur Tartust ära kaob,» lausus ta.

Miljööalana ei ole enam plaanis kaitsta ka Tähtvere mõisa südant, kuid selle iga üksik hoone on riikliku mälestisena kaitse all. Ranniku juhtis tähelepanu sellele, et muutus ei ole ainult ühesuunaline. Miljööala koosseisu on kavas arvata uuena suhteliselt ulatuslik Kalevi tänava piirkond.

Indrek Ranniku ja Jarno Laur kutsuvad kõiki miljööalade hulga üle arutlema. «Omaniku puhul läheb arutelu ilmselt üksikobjektile, mitteomaniku puhul filosoofiliseks,» tõdes Ranniku.

Noppeid miljööala nõuetest

  • Miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse eesmärk on tagada ehitusajaloolise väärtusega hoonete, planeeringu, algse krundi­struktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastiku­elementide ning kaug- ja sisevaadete säilimine.
  • Säilitada tuleb hoone maht, katuse tüüp, katuse harja- ja räästajoon. Katuseharja on lubatud tõsta erandjuhul.
  • Säilitada ja korrastada hoone algne viimistlus. Kahjustatud laudiselaudade väljavahetamise korral kasutada sama laiuse ja profiiliga laudu. Krohvviimistlusega fassaadidel järgida krohvi uuendamisel selle algset pinnastruktuuri ja algsele ligilähedast koostist. Värvimisel kasutada traditsioonilisi värvitoone.
  • Fassaadidel säilitada, restaureerida ja taastada kõik algsed dekoratiivsed detailid: välisuksed, varikatused, sepiskonsoolid, numbrisildid, aknad, akende profileeritud piirdelauad, karniisid, korstnapitsid, uugid jms detailid. Uuendamisvajaduse korral tuleb vastavad detailid teha samast materjalist, sama kujunduse ja profiilidega.
  • Detailide (varikatused, lipuvardahoidjad, numbrisildid jms) lisamisel kasutada sellele miljööväärtuslikule alale iseloomulikke ja hoone arhitektuurile omaseid eeskujusid.

Üksikasjalik ülevaade nõuetest on Tartu linna kodulehel.

Tagasi üles