Eurorong ja alasti kuningas

Risto Mets. Foto: Margus Ansu

Kindlasti mäletate Hans Christian Anderseni muinasjuttu alasti kuningast. Õpetlik jutuke, kuidas kaks kangrut lubasid õmmelda kuningale seninägematult kaunid rõivad, mis rumalatele ja oma ametisse sobimatutele jäävad koguni nähtamatuks

Uhkelt patseeris siis kuningas, endal kannikad paljad, alamate ees ning rahvas kiitis igale hööritusele takka. Oma ebakindluses ei tahtnud keegi paista rumalana, kuni üks laps, kes komejanti ei mõistnud, prahvatas välja tõe: kuningas on porgandpaljas.

Viimasel ajal meenub mulle see muinasjutt iga kord, kui loen järjekordset artiklit kavandatavast Eestit Euroopaga ühendama hakkavast raudteeliinist Rail Baltic. Selleski loos on justkui omad kullaketrajad, kes lubavad kiiret sõitu, palju kaupu ja õitsengut kogu riigile. Muinasjutus tõe välja öelnud lapse rolli on aga enda kanda võtnud ühiskonnategelased, keskkonnaspetsialistid ja suur osa rahvast, kelle hinnangul ajavad raudteekiitjad udu.