Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eurorong ja alasti kuningas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Risto Mets. | FOTO: Margus Ansu

Kindlasti mäletate Hans Christian Anderseni muinasjuttu alasti kuningast. Õpetlik jutuke, kuidas kaks kangrut lubasid õmmelda kuningale seninägematult kaunid rõivad, mis rumalatele ja oma ametisse sobimatutele jäävad koguni nähtamatuks

Uhkelt patseeris siis kuningas, endal kannikad paljad, alamate ees ning rahvas kiitis igale hööritusele takka. Oma ebakindluses ei tahtnud keegi paista rumalana, kuni üks laps, kes komejanti ei mõistnud, prahvatas välja tõe: kuningas on porgandpaljas.

Viimasel ajal meenub mulle see muinasjutt iga kord, kui loen järjekordset artiklit kavandatavast Eestit Euroopaga ühendama hakkavast raudteeliinist Rail Baltic. Selleski loos on justkui omad kullaketrajad, kes lubavad kiiret sõitu, palju kaupu ja õitsengut kogu riigile. Muinasjutus tõe välja öelnud lapse rolli on aga enda kanda võtnud ühiskonnategelased, keskkonnaspetsialistid ja suur osa rahvast, kelle hinnangul ajavad raudteekiitjad udu.

Miks inimestel selline mulje jääb? Eelkõige seetõttu, et euroraudtee ehitamise eest maksab Eesti kallist hinda nii otseses mõttes kui ka keskkonda silmas pidades. Põhjendused, miks nii kalli hinna maksmine on õige asi, on paraku ümarad.

Et kuningas ei paistaks paljana, ärge alahinnake vajadust selgitada igale lihtsale eestlasele veel kord ja argumenteeritult, miks vajab riik sellist taristut?

Milliseid pooltargumente oleme me kuulnud? Kui algul oli palju juttu reisijateveost Berliini, siis nüüd tunnistavad ka projekti eestvedajad, et rong ei suuda lennukiga võistelda. Nüüd on panused tehtud kaubaveole. Väidetavalt sõidab mööda Via Baltica maanteed juba praegu ööpäevas üle 1700 enam kui 12 meetri pikkust sõidukit. Neist kaubamahtudest koguni 80 protsenti loodab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saada raudteele.

Kui aga mõni raudtee vajalikkuses kahtleja küsib, mis kaubad need on, kuhu liiguvad ja kuhu tulevad laadimisjaamad, ärritab see vastajaid. Küsijale tehakse üleoleval toonil selgeks, et see ei tea majandusest midagi ja inimesed võivad Eesti oma kriitikaga hoopis allakäigutrepile tõugata.

Eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles hiljuti, et kui Rail Baltic jääb toppama, ei jooda šampanjat mitte Tallinnas, vaid Moskvas. Kas peaksime siit järeldama, et Rail Balticul on hoopis riigikaitseline ülesanne?

Tuttav sõjaväelane vastas selle peale, et riigikaitselises plaanis on Rail Baltic kasutu. Lahinguolukorras likvideeritakse taristu esimesena. Piisab, kui võtta Daugava jõelt sillad ja maismaatransport Eesti poole seiskub.

Niisiis, et kuningas ei paistaks paljana, ärge alahinnake vajadust selgitada igale lihtsale eestlasele, miks vajab riik sellist taristut. Vastates kriitikutele, et nad on rumalad ega jaga majandusest midagi, on kõige kindlam viis pöörata rahvas veel rohkem Rail Balticu vastu.

Tagasi üles