Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu lähistele Emajõe kaldale plaanitakse võimsat tselluloositehast

22
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Rajatavale tselluloositehasele on tähtis vesi ja raudteeühendus. Selle järgi sobiks uus tehas kõige paremini Vorbuse kanti Jänese raudteesilla juurde. Tehase täpne asukoht selgub siiski planeerimise lõpuks. Kõne all on Emajõe-äärne ala Tartust 15 km üles- ja allavoolu. | FOTO: Margus Ansu

Metsatöösturid on käinud välja plaani panna Eestis püsti miljard eurot maksev puidu rafineerimise tehas. Nüüd on nad sellele ka asukoha välja valinud.

Kõrgtehnoloogilist tselluloositehast plaanivad Eesti metsatöösturid leiavad, et ligi sajale hektarile rajatav tööstus sobiks kõige paremini Tartu külje alla Emajõe äärde.

«Seal ei saagi palju muid võimalusi olla, sest Eestis on ainult kolm jõge, kus on piisavalt vett: Pärnu jõe alamjooks, Narva jõgi ja Suur Emajõgi,» ütles investorite rühma Est-For Investi OÜ juhatuse liige Margus Kohava.

«Lisaks peab seal olema väga hea logistiline ühendus ja raudtee, mis läheks suhteliselt otse Läti suunas. Pärnul ega Narval seda ei ole. Seega on meie esimene valik Suure Emajõe piirkond,» selgitas ta.

Tehase täpne asukoht selgub planeerimise käigus. «Võimalik piirkond on kuni 15 kilomeetrit üles- ja allavoolu,» täpsustas Kohava.

Ta plaanib  esmaspäeval anda riigihalduse ministrile Mihhail Korbile üle taotluse algatada riigi eriplaneering.

Linnapea jutul

Teisipäeval kohtusid Margus Kohava ja Est-For Investi OÜ teine juhatuse liige Aadu Polli Tartu linnapea Urmas Klaasiga, kelle sõnul on tehase rajamisel olulisim tagada Emajõe vee puhtus.

Plaanitav tehas annaks otseselt tööd umbes kahesajale inimesele, kellest suurem osa oleks kõrgharidusega spetsialistid.

«Tartlastele on elukeskkond, sealhulgas Emajõe vee puhtus, väga oluline,» ütles linnapea. Ta tõdes, et mõistab investeeringu ja loodavate töökohtade majanduslikku tähtsust. Kuna aga Tartu linnale on esmatähtis keskkonnaküsimus, tuleb enne tehase rajamist teha põhjalikke uuringuid.

Pärast linnapeaga kohtumist käisid Kohava ja Polli rääkimas Eesti keskkonnaühenduste koja liikmetega.

Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ütles, et keskkonnamõjude hindamiseks on infot veel vähe. «Üks suuremaid küsimusi on kindlasti tehase suur veetarve, esialgsete arvutuste järgi 0,85 kanti sekundis. Teiseks aga jõkke tagasi juhitava vee kvaliteet ja temperatuur,» rääkis ta. Samuti tuleb otsustada, mis saab tootmisjääkidest, sest tehases tekib aastas umbes 100 000 tonni tuhka.

Tüüri tegi murelikuks ka tehase mõju Eesti metsadele, sest toorainena tarbib see  kolm miljonit kuupmeetrit puitu aastas.

«See on äärmiselt suur kogus. Eesti majandusmetsade netojuurdekasv aastas on 11,8 miljonit tihumeetrit ning raiemahu suure kasvuga oleme juba praegu piirini jõudnud või selle isegi ületanud,» lausus ta.

Teadlaste abiga

Kohava ütles, et tehase veetarve on tõesti suur. Siiski kulus varem ühe tonni tselluloosi tootmiseks umbes sada kuupmeetrit vett, tänapäeval on veekulu neli korda väiksem. Toorainest on plaanitud tuua kolmandik puitu Põhja-Lätist.

Tehase keskkonnamõjud tuleb Kohava sõnul välja selgitada planeerimise käigus. Seda tahetakse teha kindlasti avalikult, kaasates Eesti parimad keskkonnaspetsialistid ja -teadlased.

«Jõe seisund ei tohi tootmise tagajärjel halveneda. Kui see ei õnnestu, ei saa seda tehast ehitada,» oli ta linnapeaga ühel meelel.

Plaanitav tehas annaks otseselt tööd umbes kahesajale inimesele, kellest suurem osa oleks kõrgharidusega spetsialistid.

Tselluloositehasega oleksid seotud ka logistikud ja muud tugiüksused, seega annaks tehas kaudselt tööd veel 500–700 inimesele.

Rühm metsatööstureid teatas paar nädalat tagasi, et plaanib investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades kõrgtehnoloogial töötava puidurafineerimistehase.

Tehas võiks valmida aastaks 2022.

Tagasi üles