Istun Tartu ülikooli arvutiteaduste instituudi doktorandi Jakob Massiga asjade interneti laboris. Mass rõõmustab Telia kingitud 920 elektroonikaseadme pärast. Mina vaatan kingiks saadud tehnikavidinaid, ning tunnen ära vaid pistiku ja elektronkella meenutava eseme.
Mass selgitab, et meie ees olid nii valgus-, liikumis-, temperatuuri- ja voolutarvesensorid kui ka nutipistikud ja targa kodu ajud.
Kõik need asjad on tarvilikud asjade internet arendamiseks. Asjade internet ehk värkvõrk (inglise keeles Internet of Things ehk IoT) on igapäevaste seadmete võrgustik, mis interneti kaudu juhitavana muudavad inimeste igapäevaelu lihtsamaks.
«Hästi toimiva asjade interneti abil võimalik panna pesumasin pesu pesema öösel, kui elekter on odavam, või keerata soe vesi vanni jooksma töölt koju sõites,» toob Mass näite. See annab võimaluse koguda erinevate sensorite abil palju andmeid, et neid hiljem nutikalt ära kasutada, säästes energiat, raha ning keskkonda.
Mass arvab, et kingiks saadud uusi seadmeid laborisse hunnikusse tõsta pole mõtet. «Neid kõiki tuleb kasutada korraga ja vaid nii on nendest reaalselt kasu».
Telia asjade interneti valdkonna juht Toomas Kärner selgitab, et suure kogusega seadmetega suudetakse teha heatmap, mille erinevad sensorid näitavad, kus paikneb majas rahvas ja milliseid ruume kõige rohkem kasutatakse.
Kõige rohkem saab kingitud seadmeist kasutusse võtta nutipistikuid, mida on umbes 400. Nende abil on võimalik jälgida ruumi üldist energiakulu. «Nii oleksid ka arvutiteaduste instituudil ehk väiksemad küttearved,» naljatab Mass. Palju on ka liikumis-ja magnetsensoreid, mille kavatseb Mass panna üheskoos töötama, et loendada näiteks hilinevaid tudengeid.
Mass tegutseb asjade interneti laboris päevast päeva, sest tema doktoritöö seisneb süsteemide arenduses, kus asjade internetile omaselt on tarvis hallata väga suurt hulka seadmeid. See hõlmab endas erinevaid väljakutseid – ühendus seadmetega võib ootamatult kaduda (nt patarei saab tühjaks) ja uute seadmete lisamine olemasolevasse süsteemi tuleb muuta võimalikult valutuks.
Telia kingitud seadmete abil on üliõpilastel võimalus uurida asjade interneti toimimist veelgi põhjalikumalt. Mass ütles, et kui varem oli neil võimalik katta sensoritega kaks ruumi, siis nüüd on neid kahe korruse jagu.
Asjade interneti labor, kus me istusime, asutati koostöös Teliaga eelmise aasta märtsis. See koosneb kahest ruumist, mis on täidetud erinevate seadmetega, mida tänu Teliale on Tartu ülikoolil nüüd umbes 18 korda rohkem.
Mass arvab seadmetest saavad kasu ka teiste instituutide üliõpilased. Teadustöödes saaksid kasutada neid ka näiteks psühholoogid, uurides inimeste käitumist seoses asjade interneti kasutamisega kodudes või kontorites.