Otsustatud: Tartu linn kasvab kahe valla jagu (1)

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu raekojast valitsetakse peagi palju suuremat territooriumi.
Tartu raekojast valitsetakse peagi palju suuremat territooriumi. Foto: Margus Ansu

Täna Põlvas töökoosolekut pidanud haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon otsustas teha valitsusele ettepaneku sundliita Tartu linnaga Luunja ja Tähtvere vald. Sundliitmine naabritega ootab veel kolme Tartumaa ja kaht Jõgevamaa omavalitsust.

«Tartu- ja Jõgevamaal vabatahtlikult ühinemata jätnud omavalitsuste kohta on komisjonil otsus tehtud,» teatas Tartu maavanem Reno Laidre õhtupoolikul kella poole nelja paiku, kui haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni Põlvas hommikul kell 11 alanud töökoosolek polnud veel lõppenud.

Linna lisanduvad külad

Komisjon otsustas teha valitsusele ettepaneku sundliita Luunja vald Tartu linnaga. «Teine võimalus oli Luunja valla sundliitmine Kastre vallaks ühinenud Võnnu, Mäksa ja Haaslava vallaga,» märkis Reno Laidre. «Kuid selline sundliitmine pole põhjendatud, sest Kastre vallas on elanike miinimumnõue täidetud ning ka Kastre vallaks ühinenud omavalitsused on kokku leppinud, et nad jätkavad kolme omavalitsusega.»

Tartuga sundliitmisele läheb komisjoni otsusel ka Tähtvere vald, kus läinud aasta lõpus korraldatud rahvaküsitlusel avaldasid sama soovi elanikud. «See oli kerge otsus, sest ka elanikud ise soovivad ühineda Tartu linnaga ja Tartu linnal pole midagi selle vastu,» ütles maavanem. «Kui seadusega antud aeg poleks otsa saanud, oleks Tähtvere vald saanud Tartu linnaga vabatahtlikult liituda.»

Lisaks oli eilseni lahtine mitte ühegi naabriga ühinemisläbirääkimisi pidanud Tartumaa Nõo ja Kambja valla ning Kallaste linna ja Jõgevamaa Pala ja Tabivere valla tulevik. Komisjon otsustas eksperdihinnangutele tuginedes soovitada valitsusel Nõo valla sundliita tulevase Elva vallaga. «See suur omavalitsus on Nõo naaber, Elvas on piirkonna tõmbekeskus ja töökohad,» põhjendas Reno Laidre.

Kambja valla kohta tegi komisjon valitsusele ettepaneku sundliita see Ülenurme vallaga. «Kambja valla puhul ei olnud ideaalset lahendust, sest sundliitmise järel Ülenurmega ei moodustu ajalooliselt ja tõmbekeskusena toimivat regiooni,» tõdes maavanem. «Samas on see lahendus, arvestades Kambja elanike liikumisteed Tartu poole, ainus võimalus.»

Kuid kas sellise otsuse korral läheb arvesse ka Ülenurme valla esindajate arvamus – teatavasti pole Ülenurme vald soovinud ühegi naabriga ühineda, liiati ei peagi ligi 7500 elanikuga Ülenurme vald kellegagi liituma.

«Ei saa öelda, et Ülenurme valla arvamus korda ei lähe, ja meile on teada Ülenurme vastuseis naabritega ühinemisele,» vastas Reno Laidre. «Kuid samas on kõik teised võimalused Kambja valla liitmiseks ebaloogilised.»      

Kallaste linna, mida naabrid suurte võlgade, suurte investeerimisvajaduste ja juhtimisvigade tõttu ühinemisläbirääkimistelt kõrvale tõrjusid, soovitab komisjon sundliita nendesamade naabrite ehk Peipsiääre vallaks ühinenud Alatskivi, Peipsiääre ja Vara vallaga.

Jõgevamaa väheneb

«Jõgevamaa Pala vald peaks tulevikus kuuluma Peipsiääre valda, kuigi komisjonis jäi Jõgevamaa esindaja selles eriarvamusele,» rääkis maavanem. «Samas avaldas Pala valla rahvas juba paar aastat tagasi kindlat soovi Tartumaaga liituda.»

Ka Jõgevamaa Tabivere vallast saab Tartumaa osa, sest komisjon teeb valitsusele ettepaneku sundliita Tabivere vald Tartu suunal ehk Tartu vallaga. «Tabivere vallas on kaks suunda, nii Jõgeva- kui Tartumaa poole,» ütles Reno Laidre. «Komisjon saab sundliitmise ettepaneku teha kogu valla kohta ning et Tabivere elanike tõmbekeskus on Tartu linna suunal, otsustati sundliitmine Tartu vallaga.»

Komisjon arutas ka Valgamaa Puka valla Aakre ja selle naaberkülade soovi saada Tartumaa osaks, kuid esialgu jääb kaardil kõik nii nagu praegu. «Komisjon ei saa omavalitsust poolitada, kuid elanike miinimumnõue on täidetud,» selgitas maavanem. «Aga juba sügisel on uute suurte omavalitsuste valimised ja pärast seda võivad uued volikogud ise oma valdade piire sättida.»    

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlikku komisjoni (Jõgeva, Viljandi, Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakond) kuulub 11 liiget. Komisjoni esimees on rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok. Komisjoni kuuluvad Jõgeva, Viljandi, Tartu, Võru, Põlva ja Valga maavanemad Viktor Svjatõšev, Erich Palm, Reno Laidre, Andres Kõiv, Igor Taro ja Margus Lepik, rahandusministeeriumi esindajad Madis Timpson ja Ave Viks ning Georg Sootla (Tallinna ülikool), Rivo Noorkõiv (OÜ Geomedia) ja Veiko Sepp (Tartu ülikool).

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles