Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Päkapikk jättis jõulukalendri Eestis tööta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu saksa kogukonna üks jõulutraditsioone on koos perega piparkoogimajade meisterdamine, millest sel korral võttis osa mitukümmend inimest. | FOTO: Kristjan Teedema

Sõltuvalt ajaloost, aga ka siin tegutsevate ülikoolide ja teiste asutuste tõttu on Tartu üsna mitmekultuuriline linn. Pühade eel piilus Tartu Postimees sisse Tartu sakslaste kogukonda, et uurida nende jõulukombeid ja seda, mis tõi neid Emajõelinna.

Kui palju võib Tartus sakslasi elada, pole enam täpselt teada, tõdes pagaritöökodasid tehnika ja toorainetega varustava ettevõtte Balt-Hellin omanik Otto Schütt. Kui Eesti taasiseseisvumise järel hoidsid need sakslased, keda elutee siia tõi, tugevasti ühte, siis aja jooksul on tihenenud sidemed kohaliku kogukonnaga.

Lastele piparkoogimajad

Ka pole sugugi kõik siia kolinud sakslased Tartusse jäänud ja uued tulijad ei otsi alati oma rahvuse esindajatega kontakti. Näiteks pole kohalikul kogukonnal eriti kokkupuuteid Balti kaitsekolledžis tudee­rivate rahvuskaaslastega või tudengitega ülikoolides, märkis Schütt.

Umbes paarkümmend siin kauem elanud sakslast hoiavad aga endiselt kokku ning kuuluvad ühte kogudusse.

Kas me olemegi enam tüüpilised sakslased? Meie kultuur ja traditsioonid on kohalike omadega segunenud.

Üks tähtis tava, mis neile jõulumeeleolu loob, on ühine piparkoogimajade meisterdamine Otto Schütti ettevõtte kontoris Ravila tänaval. Tänavu kaunistati piparkoogimaju koos juba viieteistkümnendat korda.

«Meie töötajad küpsetasid detailid valmis, lastele jääb kokkupaneku ja kaunistamise töö,» rääkis majaperemees.

Lapsed liimisidki karamelli abil maju kokku ning kaunistasid neid ohtra glasuuri ja värviliste kommidega. Kõik said piparkoogimaja hiljem koju kaasa võtta ja mõni usinam ehk kakski.

Nagu laste puhul ikka, kipub nii mõnigi kaunistuseks mõeldud komm enne maja külge kinnitamist suhu lipsama. Sestap on kujunenud kombeks süüa enne meisterdama asumist ühiselt soolast. Kogemused näitavad, et tühja kõhuga söövad lapsed lihtsalt nii palju magusat, et neil hakkab paha ja majade kaunistamisest ei tule siis enam midagi välja, selgitas Schütt.

Balt-Hellin on pagaritöökodasid tehnika ja toorainetega varustav ettevõte, mille Schütt asutas 1993. aastal. Schleswig-Holsteini liidumaal kolm põlve pagariäri pidanud perekonnas kasvanud mees saabus Eestisse samal aastal kolmeks kuuks nõustaja ja koolitajana, kuid koostöö klappis nii hästi, et ta jäigi siia.

Firmal on praegu 30 töötajat, 20 neist tegutseb Tartus ja 10 Riias.

«Kas me olemegi enam tüüpilised sakslased? Meie kultuur ja traditsioonid on kohalike omadega segunenud,» tõdes maaülikoolis professor Ülo Niinemetsa taimefüsioloogia teadusrühma kuuluv vanemteadur Steffen Manfred Noe.

Pikk ettevalmistus

Tartus on Noe elanud ja töötanud juba 12 aastat ning ta valdab vabalt eesti keelt. Ka tema pere elab siin ning võtab osa kohalikust elust.

Noe selgitas, et Saksamaal on jõulude tähistamine piirkonniti väga erinev, kuid jõulupuu toomine ja sugulaste külastamine ning nendega koos pidutsemine on üle maa levinud komme. «Koos käiakse kirikus, siis istutakse lauda pidusööki nautima. Ühiselt lauldakse jõulupuu juures jõululaule,» kirjeldas ta.

Ettevalmistused jõuludeks algavad mõistagi varem. Terve advendiaja tehakse piparkooke ja teisigi jõuluküpsetisi, mis kohe ka ära süüakse.

«Meie peresse tõi Tartusse tulek päkapiku,» muheles Noe. Saksamaal on lastel maiustamiseks jõulukalender. Nüüd, kui nad Eestis elavad, on pisike salapärane tegelane aga jõulukalendri perest välja tõrjunud, tõdes Noe.

«Muidu sööme rõõmsalt verivorsti ja hapukapsast, nagu eestlasedki,» naeris ta.

Tagasi üles