Tänasest neljapäevani võõrustab Tartu välismaa ülikoolides töötavaid eesti keele ja kultuuri lektoreid, koolides-seltsides tegutsevaid õpetajaid ning estofiile, kui leiab aset järjekorras viies konverents «Eesti keel ja kultuur maailmas».
Konverents toob kokku eesti keele õpetajad Torontost Pekingini
28. juuni 2016, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavuse konverentsi läbivat teemat otseselt välja tuua ei saa, märkis Katrin Maiste konverentsi korraldavast Eesti Instituudist. Keskendutakse kolmele teemale: Eesti roll laiemalt, eesti keele ja selle õpetamisega seotud küsimused ning Eesti kultuuriga seotud aspektid.
«Konverentsil püüame need kõik asjad tuua korraga kokku ja vaadata, mis on iga valdkonna puhul praegu kõige olulisem,» märkis Maiste.
Katrin Maiste sõnul õpetatakse eesti keelt umbes kolmekümnes välismaa ülikoolis, ning nendes eesti keelt õppivaid üliõpilasi on kokku umbes tuhatkond. Ülikoolide kõrval on keele õpetamises tähtis roll ka Välis-Eesti kogukonnal.
«Meie teada toimub eesti keele õpe organiseeritult ligi kuuekümnes Välis-Eesti seltsis või koolis. Lisaks on ka terve hulk perekondi, kes õpetavad ise oma lastele eesti keelt,» ütles Maiste.
Kui Aafrika välja arvata, õpetatakse eesti keelt ülikoolides üle kogu maailma. Õpet rahastab Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) kaudu haridus- ja teadusministeerium. Selle abil on lähetatud eesti keele lektoreid välisülikoolidesse juba üle kümne aasta, praegu on riigi poolt võõrsile keelt õpetama saadetud üheksa lektorit. Ülejäänud ülikoolides õpetab keelt mõni kohapeal elav eestlane või välismaalane, kes oskab eesti keelt sedavõrd hästi, et saab loengut pidada.
Mis võiks olla aga välismaalastele eesti keele õppimise põhiline motivaator? Katrin Maiste sõnul võib välja tuua kolm momenti. Esmalt üliõpilased, keda kannustab puhtfiloloogiline huvi eesti keele vastu. Teisalt huvitutakse maailmas üha enam konkreetsetest piirkondadest ning sellega kaasneb ka keeleõpe. Kolmandaks pole vähetähtsad ka perekondlikud- või sõprussidemed, mis on ärgitanud välismaalasi eesti keelt õppima.
Rääkides aga eesti keele ja kultuuri olukorrast üldisemalt, tunnistas Katrin Maiste, et tunneb muret.
«Kui me kuulame noorte keelt, mis on inglise keelega väga tihedalt läbi põimunud ja kui vaatame ka maailmas ringi, missugused keeled on võimsamalt esindatud, siis on küll mure eesti keele säilimise osas,» nentis Maiste.
Ta lisas, et mõneti on välisõppe programmi strateegiline väärtus just see, et me ei säilita eesti keelt mitte ainult oma kodumaal, vaid seda välismaa ülikoolides õpetades tagatakse eesti keele säilimine ka välismaa kõrghariduspunktides.
«On oluline, et me ei kapselduks üksnes oma riigis oma keele hoidmisele, vaid hoolitseks ka selle eest, et teiste riikide tippspetsialistid ja keeleinimesed saaksid meie keelega väljaspool Eestit tegeleda,» rõhutas Maiste.
-----------------------------------------------------------------------
EKKAV programmi raames on Eestist saadetud saadetud lektor
Peterburi riiklikku ülikooli
Vilniuse ülikooli
Pariisi ida keelte ja kultuuride instituuti
Göttingeni Georg Augusti ülikooli
Varssavi ülikooli
Lvivi ülikooli
Brno Masaryki ülikooli
Pekingi välisõpingute ülikooli
Läti ülikooli.
Kogu eesti keelt õpetavate välisülikoolide nimekirjaga aga tutvuda SIIN.