Vanade eestlaste seksielu: lusti löödi nii aidas kui laudas

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: A6

«Ööd on nii tulised, nii tulised ja valged. /…/ See teeb nii rahutuks ja haigeks, rändad kui tõbine ringi ja ei leia oma parajat paika. Ja und pole raasugi, oled põgus kui lind oksal.»

Nii kurtis Eesti kirjandusklassika tuntuim vagabund, oma suvistel rännakutel tüdrukute päid segi ajanud Toomas Nipernaadi. Aasta kõige valgemad ööd on taas kätte jõudnud – ning ilmselt paneb see tavapärasest ärevamalt südamed põksuma ja vere vemmeldama ka tänapäeva Toomas Nipernaadidel või Kadri Parvidel.

Pööriöö eel on asjakohane heita pilk sajanditetagusesse aega ja saada selgust, mil moel – või kas üldse – on oma vemmeldavat verd taltsutanud meie esivanemad. Selgub, et suguelu ei tähendanud eestlastele üksnes järglaste sigitamiseks tarvilikku tegevust, mida toimetati reheahju taga kasuka all vaikselt nohisedes. Meie esivanemad nautisid seksi vabameelselt ja täiel rinnal, vallaslastest ei tehtud mingit numbrit ning neitsilikkus oli sootuks tundmatu mõiste.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles