Alates 1. juunist jõustuvad Tartus mitmed olulised jäätmekäitlust puudutavad muudatused. Neist olulisem on, et korterelamute juurde tuleb paigutada biojäätmete kogumiseks eraldi konteinerid.
Tartu prügimajandust ootavad muudatused
20. aprill 2016, 23:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti muutub esimeses jäätmeveopiirkonnas vedaja. Linnavalitsuse teatel tuleb vanapaberi kogumiseks mõeldud mahutid panna edaspidi ka vähemalt viie korteriga elamute juurde.
Tänavu 1. juunist hakkab Tartu 1. jäätmeveopiirkonnas Ragn-Sells ASi asemel prügi vedama OÜ Ekovir ning selle piirkonna elanikel ja ettevõtetel tuleb sõlmida uued prügiveolepingud. 1. piirkonda kuulvad Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad. Elanikud said vastava info otsepostituse teel.
Juunist alates hakatakse Tartus eraldi koguma biojäätmeid, mille hulka kuuluvad aia- ja toidujäätmed. Nende kogumiseks tuleb paigaldada eraldi konteiner 10 ja enama korteriga elamutel, toitlustusasutustel ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus biojäätmeid tekib üle 80 liitri nädalas.
Biojäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole. Biojäätmete konteinerit tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas ning biojäätmed tuleb konteinerisse panna kas lahtiselt, paberkotis või biolagunevas jäätmekotis (tavaline kilekott selleks ei sobi). Linnas kogutud biojäätmed suunatakse kompostimisele Aardlapalusse.
Samuti 1. juunist tuleb hakata vanapaberit koguma eraldi mahutisse kõikide elamute juures, kus on vähemalt viis korterit. Seni koguti paberit eraldi vähemalt 10 korteriga majade juurest.
Jäätmevedajad võtavad ühendust praeguste lepinguliste klientidega. Kui ettevõtted või elanikud ei ole jäätmevedajalt saanud teavituskirja hiljemalt mai keskpaigaks, palub linna keskkonnateenistus kindlasti ühendust võtta oma piirkonna jäätmevedajaga.
Jäätmete liigiti kogumine on keskkonnasõbralik tegu, mille tulemusena saab materjale taaskasutada ja hoitakse kokku loodusressursse, märkis linna keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. Ühtlasi hoiab jäätmekäitlussüsteem ka metsaalused prügist puhtad ning tagab selle, et meie tervist ei kahjustaks näiteks keskkonda sattunud ohtlikud jäätmed.
Eestis tuleb aastaks 2020 korduvkasutusse või materjaliringlusesse suunata vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest, lisas Mauer. Nende eesmärkide täitmiseks näeb jäätmeseadus ette biojäätmete ja vanapaberi eraldi kogumist.