Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kuidas me koolikatsetel käisime

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaks tundi kestnud katsed on lõppenud. Kes tiheda valiksõela edukalt läbida suutsid, selgub selle nädala lõpuks. | FOTO: Margus Ansu

Laupäeva hommik, kell on just seitse saanud. Tahaks pöörata teist külge ja veel  pisut magada, kui kuulen halvaendelist müdinat. Selge: lapsed, kes argipäevadel nii magusasti põõnutada  armastavad, on üleval ning täis tegutsemislusti.

Elevuseks on ka põhjust, sest sügisel kooliteed alustaval pojal Kristjanil seisavad ees sisseastumiskatsed Miina Härma gümnaasiumi esimesse klassi.

Eksivad need, kes arvavad, et Kristjani ajas üles koolinärv, soov läbi teha veel viimased rehkendused või süveneda Shakespeare’i sonettide sügavasse maailma. Tegelikult haaras ta näppu oma lemmikmänguasja, kummist ussi ja hakkas mööda tube ringi traavima, neli aastat noorem vend truu kannupoisina järel vudimas.

Kui tõstsin protesti, et mida peaks alumisel korrusel magav eeskujulik tööinimene onu Sergei sellest kõigest arvama, viskas Kristjan ussi nurka ning puges pahuralt põrnitsedes teki alla. Mitte just kõige paljulubavam algus noormehe elu esimesele koolipäevale.

Kui reeglina Tartu koolid esimesse klassi minejatele katseid ei korralda ning lastele määratakse elukohajärgne kool linna haridussüsteemi Arno poolt, siis Miina Härma gümnaasium on erand. Tegemist pole piirkonnakooliga ning need 52 last, kes seal sügisel kooliteed alustavad, selekteeritakse välja sisseastumiskatsete ehk ametliku nimega õppepäevade alusel. Laupäeval said oma teadmisi näidata poisid, pühapäeval tüdrukud.

Ausalt öeldes ei valmistunud me nendeks katseteks mingil moel. Kristjanit ei käinud drillimas eraõpetajad ning ka eelkooliks pole me näinud põhjust, sest lõpuks peab lapsel olema võimalus olla ka laps. Pealegi oli kool kinnitanud, et katsetel eeldatakse vaid seda, mida näeb ette lasteaia õppekava ning isegi inglise keelt pole vaja osata.

Nii sai Kristjan katsetele registreeritud paljus lihtsalt kogemuste omandamiseks, et meie näeks, kuidas ta saab hakkama uudses olukorras ning tema saaks aimu, mida kool kui selline endast üldse kujutab. Sest kooli tal ju sügisel minna tuleb, olgu selleks siis Härma või mõni muu tore Tartu õppeasutus.

Einsteine ei selekteerita

Tänavustele katsetele oli registreerunud kokku 279 last, mis teeb konkursiks üle viie lapse ühele kohale – tegemist on suisa rekordiga, sest eelnevatel aastatel on see number jäänud nelja ümber. Direktor Ene Tannberg tunnistas ausalt, et nii suur konkurss teda õnnelikuks ei tee.

«Minu jaoks on see emotsionaalselt raske aeg, sest väga paljud tublid lapsed ei mahu sinna 52 hulka, peame kusagile piiri tõmbama. Me võiks võtta ka nelja klassi jagu ehk 104 last, kuid probleem on lihtsalt selles, et me ei mahu siia ära,» nentis Tannberg ja lisas, et seetõttu peavad Härma kooli esimese ja teise klassi juntsud käima koolis pärastlõunases vahetuses.

Suur tung Härma kooli näitab Tannbergi sõnul ennekõike seda, et lapsevanemad usaldavad ja hindavad nende kooli. Küll ei soovi ta, et neid nimetataks eliitkooliks, sest kuigi kool paistab positiivses mõttes silma, on Tannbergi arvates sõnal «eliit» Eestis sildistav maik juures ning sestap ta seda väldiks.

Mis on aga esimese klassi katsete üldisem eesmärk? Miina Härma kool ei soovi kokku koondada viitkümmend kaht Tartu väikest Einsteini, vaid nii tahetakse komplekteerida klassid, kus oleks ühtlane tase.

«Muidu võib juhtuda, et äkki mõni laps oskab juba lugeda, teine õpib alles tähti – õpetaja peab ikkagi järele aitama nõrgemat ning tugevamad peavad endale ise tegevust leidma. Meie saame liikuda edasi ühtlases tempos ning lisaks saavad lapsed mõne ennast huvitava teemaga tegeleda rohkem süvitsi,» selgitas Tannberg.

Ägedad õpetajad

Enne katseid sai Ene Tannbergilt uuritud, kas oleks võimalik mõnd lasterühma – katsetel moodustati nimelt kaheksaliikmelised grupid, millega oli tegelemas kolm pedagoogi – ka tööhoos jälgida, kuid kooli selge seisukoht oli, et kõrvaliste isikute viibimine ruumis poleks laste suhtes aus.

Kuid sellest polnudki suurt lugu, sest vahetult katsete järel sai nööbist kinni võetud kolmel otse sündmuste tulipunktis viibinud isikul ning päritud, kuidas oli ja mida küsiti. Lisaks Kristjanile andsid aru kolleegide Mari-Liis Pintsoni ja Liina-Jaanika Seisleri pojad Otto ja Aleksander.

Miks üldse peavad lapsed koolis käima?

Aleksander: Et targaks saada. Et asju teada, kui keegi küsib, peab vastama.

Kristjan: Kui koolis ei käi, teeb politsei trahvi.

Mida te seal täna tegite ja mis teile kõige rohkem meeldis?

Otto: Mulle meeldis esimene tund, kui anti paber kätte ja pidi ülesandeid tegema. Aega oli, kõik jõudsin ära teha.

Aleksander: Arvutamine meeldis kõige rohkem. Endast rääkima ei pidanud. Teistega koos tuli piltide järgi jutustada.

Kristjan: Mulle meeldis joonistada, joonistasin türannosauruse. Õpetajatele ka meeldis!

Kuidas muidu õpetajad olid?

Aleksander: Normaalsed!

Otto: Ägedad!

Kristjan: Toredad!

Sügisel lähete päriselt kooli. Mida te oma kooliajalt ootate?

Aleksander: Ma ei teagi, mis seal tuleb, ma ei ole selgeltnägija.

Otto: Mina tahan seal kõige rohkem keemiat teha. Mulle katsed meeldivad, käin lasteaias teadusringis. Näiteks panime kokakoola sisse piima, see muutus läbipaistvaks!

Kristjan: Ootan matemaatikat ja selliseid asju. Joonistamist ka ja laulmist ka natuke. Uusi ägedaid ja toredaid sõpru ootan ka.
--------------------

Arvamus

Enn Veldi

Inglise filoloog, MHG vilistlane 1973. aasta lennust
--------------------

Miina Härma gümnaasiumil on vaimsus, mis ühendab erinevaid põlvkondi. Härmakaid iseloomustab see, et kes on Härma koolis õppinud, tahab, et ka tema lapsed käiksid selles koolis.

Mõnikord on see traditsioon pikem kui kaks põlvkonda.

Härma koolist saadud keelteoskus on elus aidanud erinevate põlvkondade vilistlasi sõltumata nende tulevasest erialast.

Tagasi üles