Nädala käpp: Isepäine Manfred, kes teab oma väärtust

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juuni algusest saadik on Tartu koduta loomade varjupaigas peremeest ootamas pikakarvaline kõuts Manfred, kes väga sülle ei kipu, kuid uude koju sooviks küll.

7-aastase Manfredi tõi varjupaika kassi eelmine omanik, kes ei saanud looma enam pidada, kuna tal oli tekkinud allergia. Kassiisand on kastreeritud ning tema tervis on igati korras, küll tuleb tähele panna, et kõutsi pikk karv vajab tihedat kammimist. Samas võib sellega olla tükk tegu, kuna n-ö klassikalise sülekassiga Manfredi näol tegemist ei ole.

«Piiramist ehk siis kinnihoidmist ta ei armasta ning kui tal millestki villand saab, aga inimene sellest kohe aru ei saa, siis võib isegi käpaga anda,» tunnistas varjupaiga administraator Ragne Piirits-Hiob.

Piirits-Hiiobi sõnul võiks Manfred sobida seltsiliseks mõnele vanemale inimesele, kelle jaoks pole väga oluline, et karvane sõber pidevalt süles nurru lööks. «Ta sööb vähe, joob vähe ja saab ka omaette toimetatud. Aga arvestada tuleb, et karvaga on tükk tegemist ja tema temperamenti tuleks austada,» rõhutas Piirits-Hiiob.

Samuti oleks hea, kui ühtki kassi uues kodus ees ootamas ei oleks, kuna Manfred teisi hiirekeldreid väga ei talu ja pigem isegi kardab neid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles