Lapsevanemad on mures: lapsel on võimalik kevadel uutel gümnaasiumide ühiskatsetel osaleda, kuid ta pole õppinud A-võõrkeelena inglise keelt. Koolijuhid asja veel arutanud pole.
Ühiskatsete keeletest tekitab küsimusi
11. september 2015, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolid plaanivad ühiskatseid, kus loodusainete testi koostamist koordineerib Tamme gümnaasium, matemaatikatesti Hugo Treffneri gümnaasium, inglise keele testi Miina Härma gümnaasium ning eesti keele test on Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi vastutada.
Tartu Postimehega võttis ühendust lapsevanem Katrin Org, kelle lapsed õpivad A-keelena saksa ning B-keelena vene keelt. «Kui näiteks on õpitud prantsuse keelt A-keelena, kas siis lapse gümnaasiumiõpe jääb selle tõttu ära?» tõi Org näite. «Võõrkeelt võib arvestada, kuid mitte mingil juhul ei tohi hinnata eraldi ühte kindlat keelt.»
Ta rääkis, et valisid perega lastele A-keeleks saksa keele, kuna kodulähedases Raatuse koolis saab hea saksa keele põhja.
«Praegu on laps seitsmendas klassis ja saab saksa keelega Saksamaal väga hästi hakkama,» ütles Org. «Inglise keelt ametlikult õppimata on ta samas võimeline oma eakaaslastega ka inglise keeles suhtlema, aga inglise keele grammatikat ta ei valda.»
Laps hariduseta ei jää
Ainuke kool ongi praegu linnavalitsuse statistilise analüüsi peaspetsialisti Katrin Parve sõnul Tartu Raatuse kool, kus A-võõrkeele valik tuleb teha saksa või inglise keele vahel. Sel õppeaastal õpib seal 114 õpilast, kes on just saksa keele kasuks otsustanud. Tartu Descartes'i koolis on jäänud 8. ja 9. klassidesse aga 33 õpilast, kelle A-võõrkeel on prantsuse keel - noored õppurid seda valikut enam teha ei saa.
Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi rääkis, et nädala alguses peetud koolijuhtide koosolekul polnud arutusel võõrkeele testide erisused, aga koolide jaoks on täiesti loomulik, et lapsel peab olema võimalus õpinguid jätkata.
Tavaliselt on vaja vähemalt 12 õpilast, kes õpiksid esimese võõrkeelena mõnda teist keelt peale inglise keele, et kool avaks ise vastava õpperühma. «Tahtsime ülelinnalisi rühmasid moodustada, aga see eriti ei õnnestunud, sest teiste keelte õppijaid on suhteliselt marginaalne osa – meie hakkame oktoobrist õpetama saksa keelt B2-tasemel kolmele õpilasele,» ütles Jõgi. Selle jaoks annab raha Tartu linnavalitsus.
Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et õpetajatel on tunnid loetud ning selle alusel hüvitab linn koolile tunnitasu, mis on õpetaja palgaks määratud. Selleks peaks rühm olema avatud ka teiste gümnaasiumide õpilastele.
Nii Helmer Jõgi kui ka Riho Raave ütlesid, et kuigi kevadel gümnaasiumide ühiskatsetel on ette nähtud nelja valdkonna hulgas ka võõrkeele test, on igal koolil vaba valik, mis osakaalus ta valdkonna tulemusi arvestab: nii võib olla, et mõnda kooli sissesaamiseks ei peagi üldse võõrkeele testi sooritama, sest kool on teiste valdkondade osatähtsuse määranud suuremaks.