Täna kell 10 algab Tartu puuetega inimeste kojas infotund erivajadustega inimeste olukorrast tööturul, millest võtab osa ka jalgrattal Tartusse saabuv MTÜ Abikäsi juht Indrek Ülper. Infotunnil osalevad peale puuetega inimeste veel ettevõtjad, töötukassa ja Tartu linnavalitsuse esindajad.
«Puuetega inimeste sisenemisel tööturule ja seal püsimisele aitavad kaasa haridusasutused, Töötukassa, Tartu linnavalitsus, ettevõtjad, mittetulundusühendused ja puudega inimesed ise,» rääkis eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistuse juhataja Indrek Sooniste pressiesindaja vahendusel.
Tema hinnangil on tunduvalt avardunud puuetega inimeste õppimisvõimalused - Tartu kutsehariduskeskus pakub erivajadustega isikutele suunatud kutseõppeprogramme, kõrgkoolides on erivajadustega õppuritele toeks stipendiumid ja vabatahtlike tegevus, paranenud on haridusasutuste ligipääsetavus.
«Tartu linn pakub puuetega inimeste tööhõive suurendamiseks mitmeid teenuseid, mis toetavad erivajadustega inimeste tööle saamist, tööl käimist ja tööturul püsimist. Neist teenustest olulisimad on eritransport ehk invatakso, isikliku abistaja teenus, viipekeele tõlketeenus, tehniliste abivahendite soetamisega seotud kulude katmine ja nõustamine,» ütles Sooniste.
Töölkäimiseks vajalikku invataksoteenust kasutab Tartus kokku 1300 liikumis- või nägemispuudega inimest. Isikliku abistaja teenus võimaldab puudega isikul teha tööülesandeid, mida ta oma puude tõttu teha ei saa. Selle teenuse saajate ja osutatavate teenustundide arv on igal aastal kasvanud, praegu kasutab seda 42 puudega isikut.
148 kurti ja kuulmispuudega tartlast kasutab tööülesannete täitmisel viipekeele tõlgi teenuseid. Lisaks riiklikule toetusele aitab Tartu linn ka omalt poolt tasuda erivajaduse kompenseerimiseks mõeldud tehniliste abivahendite soetamise kulusid.
Erivajadustega inimeste töölkäimist toetavad ka muud teenused, mida linn pakub. Näiteks eluruumide kohandamine, õppetoetused puuetega inimestele ja nende peredele. Alates 2002. aastast kohandatakse Tartus keskmiselt kümme puuetega inimese eluruumi. Parandatakse eluruumidesse sisenemise ja väljumise võimalusi, paigaldatakse kaldteesid, eemaldatakse lävepakkusid ja tehakse muid ümberehitusi.
«On hea meel tõdeda, et Tartus ja maakonnas tegutseb rida ettevõtteid, kes on huvitatud erivajadustega inimestele töökohtade loomisest.» Sooniste hinnangul väärivad märkimist näiteks Tartu kaubamaja, Maxima, Selver, Nõo lihatööstus, samuti Tartu kutsehariduskeskus ja kirjandusmuuseum.
Ta lisas, et positiivsed näited puuetega inimeste tööhõivest aitavad parandada ühiskondlikku hoiakut puuetega inimeste suhtes ning motiveerivad tööandjaid erivajadustega inimesi tööle võtma.
Selles, miks puudega inimesi tööle võtta, millised on tööandja kogemused puudega inimese töölevõtmisel ja kuidas suurendada puuetega inimeste tööhõivet Tartus edaspidi, saavad kaasa rääkida infopäeval osalejad.