Raimu Hansoni reportaaž teadlaste ööst. Osa leiutisi andis tiivad mõttelennule

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
29. september 2014 08:05
Tallinlaste Skeemipesa letile olid laotud mitmed unikaalsed aparaadid. Nende hulgas oli kesksel kohal ise­tehtud valguse kuulamise masin, mille autor on Veljo Sinivee. | FOTO: Kristjan Teedema
Lätlased olid oma leiutisest, mis toodab lainetamisest energiat, toonud laadale mudeli. See pani väikeste lainete mõjul liikuma ratta. | FOTO: Kristjan Teedema
Laur Lõhmus tuli laadale kassidele mõeldud paksust kasevineerist mööblimoodulitega, mis teravate küünte all ei lagune. | FOTO: Kristjan Teedema
Andreas Annama on oma ettevõttes Eccom valmis meisterdanud 3D-printeri, mille abil saab valmistada nii kunstiteoseid kui ka tööriistu. | FOTO: Kristjan Teedema
Jalutav robot valmis tallinlase Tanel Jalaka näppude all. | FOTO: Kristjan Teedema
Allan Rosenberg sai ise võimaluse istuda kaherattalisele elektriliikurile ainult pildistamise ajaks, sest sõita tahtjaid oli hulgi. | FOTO: Kristjan Teedema
Raimu Hansoni pikendusjuhtme lühendusjuhe koos sinna juurde kuuluva multidimensionaalse ir­ratsio­naal­retransposonderiga ei ole veel valmis. | FOTO: Kristjan Teedema

Pikendusjuhe on hädavajalik asi kodus ja tööl. Aga mõnikord ajab ka närvi, kui tolkneb jalus, sest on liiga pikk. Käärid sisse lüüa oleks vale, sest kindlasti läheb siis varsti jälle vaja pikemat juhet.

Niimoodi arutledes sähvatas reporteri peas ühel heal hommikul mõte leiutisest: pikendusjuhtme lühendusjuhe!

Isetegijate laat

Kogu nädala väldanud Teadlaste Öö festival lõppes Tartus isetegijate laadaga Mini Maker Faire. Laada peakorraldaja Annika Vesselovi sõnul sai see alguse Ameerika Ühendriikidest. «Sel aastal on selle brändi alla koonduvaid sündmusi toimunud juba enam kui 150 paigas üle maailma,» lisas ta. «Tartu Mini Maker Faire on aga Baltikumis esimene omasugune.»

Teadlaste Öö festivali peakorraldaja Helin Haga selgitas enne üritust, et Mini Maker Faire erineb tavapärasest laadast selle poolest, et isetegijad tulevad oma tooteid vabamas meeleolus pigem esitlema kui müüma.

«Inimesel võib mingil hetkel tekkida nutikate lahenduste kriis, ja kui on palju nutikaid koos, on palju päid ja palju häid ideid,» lisas Haga.«Külastajatele näitab Tartu Mini Maker Faire aga, et leidlikkust on kõikjal meie ümber, see tuleb vaid keldritest, garaažidest, pööningutelt ja mujalt töökodadest päevavalguse kätte tuua.»

Nendest sõnadest julgustatuna pistis reporter taskusse oma pikendusjuhtme lühendusjuhtme koos sinna juurde kuuluva hädavajaliku multidi­mensionaalse irratsionaalret­ransposonderiga – see seade ei ole küll päris valmis – ja suundus Ahhaa teaduskeskusesse.

Keskuse ukse kohale oli suurelt kirjutatud laada ingliskeelne nimi. Ukse juures parkimisplatsil tiirutas üha uute soovijatega ringi imelik kaherattaline liikur, mille tagumise ratta velg oli paks nagu autol ja mille peale oli tõmmatud mootorrattarehv.

Menuka elektriliikuri olid toonud isetegijate laadale tallinlased Allan Rosenberg ja Rait Laanema.

«Chop-e disain ja kogu lahendus on sündinud selle aasta aprillis,» ütles Rosenberg. «Al­guse sai asi sellest, et me sõbraga ei suutnud leida endale elektrijalgratast, mis meile mõlemale meeldiks, ja mõtlesime, et peab ise ehitama.»

Disain valmis seitsme minutiga. «1. aprillil tuli mõte, 21. aprillil sai mindud garaaži ja 28. aprillil sai esimese protoga garaažist välja sõidetud,» lisas ta. «Algne plaan oli ehitada ainult kaks, aga üsna kohe saime aru, et kahega see ei piirdu, sest kohe tekkis rahval huvi.»

Asi on huvitav nii disaini kui ka aku ja mootori paigutuse poolest. Tundub, et mootorit ei olegi, sest see on peidetud esimese ratta rummu, aku on aga leidnud koha tagumises rattas. Kiirust võtab see masin üles maksimaalselt 36–37 kilomeetrit tunnis.

«Tootmisliini veel ei ole käima pannud,» ütles Rosenberg. «Tahame tootmishinda alla saada, praegu on kallivõitu, umbes 3500 eurot.»

Nii tõsisele leiutisele ja suurte plaanidega noortele meestele oli reporteril pisut piinlik oma leiutist näidata.

Teaduskeskuses pulbitses laadamelu samal ajal täie hooga. Kohale oli tulnud poolteistsada nuputajat, nikerdajat, nokitsejat, hobi- ja profileiutajat ning disainerit Eestist, Lätist, Rootsist, Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest. Nad paistsid olevat enamasti 20–30-aastased, kuid sekka oli ka vanemaid ja nooremaid laadalisi, kes oma kraami näitasid.

Vanemate leiutajate hulka kuulub ka lätlane Rims Vaitkus, kes oli koos noorema kolleegi Toms Kraminsiga toonud Emajõelinna näha lainetest energia tootmise masinavärgi. Küll mitte suure, mis töötab edukalt meres, vaid mudeli, mis mahtus väikese vanniga lauale.

«See seade lubab laineenergiat muuta rotatsioonienergiaks ja tekitada elektrivoolu,» ütles Vaitkus.

Isetehtud 3D-printer

Lätlaste lähedal oli koha sisse võtnud Tartu väikeettevõtte Eccom esindus. Andreas An­na­ma selgitas, et nad tulid näitama isetehtud 3D-printerit.

«3D-printerid on meil plasti, puidu ja pehmema metalli laserlõikuse ja freesimise kõrval väike hobiprojekt,» ütles ta. «Millalgi oli üks kommertsprinter, tollest sai huvi alguse ja ma mõtlesin, et ostmise asemel teeks parem ise. Siin see on.»

Aparaadiga saab ruumiliselt printida kõike, mis talle sisse mahub, näiteks ka kodus vajalikke pisiesemeid, keerulise sisestruktuuriga malendeid, tööriistaotsi. Laual oli väike valik asjadest, mis on sel moel valminud.

Põhimõtteliselt aitab Ecco­mis isetehtud 3D-printer teisi leiutajaid: kui nad on mingi asja välja mõelnud, ei ole otstarbekas minna seda metallist välja lõikama, vaid mõistlik on prototüüp teha printeri abil odavamast materjalist, näiteks plastist.

Reporter näitas Eccomi mees­tele oma pikendusjuhtme lühendusjuhtme veel pooleliolevat prototüüpi ja küsis arvamust. Muigamisi antud soovitus juhatas reporteri Ahhaa eesruumis infot jaganud Indrek Rebase juurde.

Noormees esindas Tartu teaduspargis tegutsevat riistvara kiirendit Buildit, kuid 20 000 eurot kohe välja ei ladunud, et reporter saaks oma leiutist edasi arendada. Selle korvamiseks rääkis Rebane paar anekdootlikku lugu leiutajatest ja patenteerimisest.

Patendiamet oli esindatud ka laadal. Patendiameti füüsika ja elektri ekspertiisitalituse juhataja, vanemekspert Traugott Läänmäe pidas slaidirohke ettekande selle kohta, millised on kõige tähtsamad põhimõtted uute toodete või teenuste komponeerimisel.

Patendiametniku arvamus

Vanemekspert avaldas reporterile ka arvamust laada Mini Maker Faire kohta. «Üritus on vajalik ärgitamaks, inspireerimaks uusi asju leiutama ning teenuste disainile tähelepanu pöörama,» märkis ta.

Pikendusjuhtme lühendusjuhtme liigitas ta leiutiste hulka, mille kallal tuleks veel tugevasti edasi töötada.

«Sellest võiks asja saada oskusliku suunamisega,» ütles ta. «Ma annaksin mõtteotsa kätte: mõelge mitmik­ühen­duse võimalustega adapterile. Algset ideed tuleks korrigeerida kohe kindlasti.»

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL