Lõunakeskuse sebra viib jalakäija haljasalale

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riia ringilt tulevad inimesed kasutavad Lõunakeskuse juures esimese sissepääsu poole viivat sebrarada, mis lõpeb ootamatult haljastussaarel.
Riia ringilt tulevad inimesed kasutavad Lõunakeskuse juures esimese sissepääsu poole viivat sebrarada, mis lõpeb ootamatult haljastussaarel. Foto: Margus Ansu

Lähed otse – satud väiksele haljasalale, pöörad paremale – võid auto ette astuda. Nii juhtub jalakäijaga, kes Lõunakeskuse esimese sissepääsu poole viivat ülekäigurada kasutab. Mõistlik või mitte, aga nii jääb.

«Hea see lahendus küll ei ole, jalakäija satub seal õiges kohas teed ületades autoparkimiskohale ja parkivate autode vahele,» ütles Tartu linnavalitsuse teede- ja liikluskorraldusteenistuse alalise liikluskorralduse peaspetsialist Ahto Meho Lõunakeskuse esimese sissepääsu poole viiva ülekäiguraja kohta.

Kõnealusel sebral on küll Riia ringi poolt tuleva kõnnitee ääres korralik algus, kuid lõpp on tõesti ootamatu: seal võtab jalakäija vastu sõiduteed ja parklat eraldav väike haljastussaar, mille taga enamasti pargib auto.

Sõiduteelt õuealale

Lisaks teeb see haljastussaar muret naistele, kelle kingakontsad jäävad kärgkivide vahele kinni. Nende ebamugavuste vältimiseks võtavad paljud jalakäijad juba poole sebra peal kursi paremale ja kõnnivad edasi sõiduteed pidi.

Kuid sebrast vasakult või paremalt poolt teed ületades on jalakäijad liikluseeskirja rikkujad, kelle pärast seal liikuvad autojuhid rooli taga etteheitvalt käsi laiutavad või vihaselt oimule koputavad. «Ülekäiguraja juures peaks ikka edasiliikumiseks olema kõnnitee,» märkis Meho. «Ka seal tagapool olevad mõned ülekäigurajad viivad autode kohale.»

Eramaal asuva Lõunakeskuse liikluskorraldusse Tartu linnavalitsus sekkuda ei saa.

«See ülekäigurada lõpeb haljastussaare ja parklaga, mis on juba õueala,» selgitas Lõunakeskuse OÜ juhatuse liige Jaan Lott. «Õuealal on jalakäijal alati eesõigus, ta võib seal käia, kus tahab, autojuhid peavad seda parklas arvestama.»

Kärgkiviga kaetud ning lapsevankri või ratastooli jaoks ebamugavalt kõrge äärekiviga haljastussaarele polegi jalakäijal Jaan Loti sõnul aga vaja astuda. «Ülekäiguraja lõpust tuleb lihtsalt minna sinna, kuhu vaja,» ütles ta.

Lott lisas, et lapsevankri ja ratastooliga liikumist raskendavad kõrged äärekivid kaovad, nendega hakatakse tegelema.

Miks pimedate märk?

Kuid miks on selle ülekäiguraja juurde autojuhtidele üles seatud lisateatemärk, mis teatab, et seda ülekäigurada kasutavad sageli pimedad ja viletsalt nägijad, nägemispuudega inimeste töökohta või kooli sealkandis ju pole?

Jaan Lott selgitas, et pimedate tähis pandi sinna üles siis, kui Lõunakeskuses tegutses teaduskeskus Ahhaa, kus vahepeal töötasid ka pimedad ja vaegnägijad. «Kui Ahhaa ära kolis, siis mõtlesime, et las märk jääb, sest siis pimedad või viletsalt nägijad teavad, et see on nende ülekäigukoht,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles