Õnnetuse üle elanud reisija: puhas juhus et ma rongi keskel ei istunud

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumaal Raasiku raudteeülesõidul sõitis raskeveok külje pealt sisse Tartu suunas liikunud reisirongile. Asendusbussidega toimetati reisijad õnnetuspaigalt edasi. Pildil Tartusse saabunud reisijad Tartu raudteejaamas. Esiplaanil esimeses vagunis viibinud Janek Zavatski.
Harjumaal Raasiku raudteeülesõidul sõitis raskeveok külje pealt sisse Tartu suunas liikunud reisirongile. Asendusbussidega toimetati reisijad õnnetuspaigalt edasi. Pildil Tartusse saabunud reisijad Tartu raudteejaamas. Esiplaanil esimeses vagunis viibinud Janek Zavatski. Foto: Margus Ansu

Täna üsna viimasel minutil kell 14.55 väljuvale Tartu rongile jõudnud filmiproduktsiooni ja reklaaminduse vallas töötav Janek Zavatski ütles Postimehele, et plaanis esmalt istuda just sellesse vagunisse, mis sai hiljem juhtunud avariis kõige rohkem kannatada. Tema õnneks polnud seal eriti istekohti ning ta suundus rongi esiossa.

Veidi enne kella kaheksat õhtul koos kuue-seitsme kaasreisijaga Tartu vaksalisse jõudnud Zavatski rääkis, et Elron saatis õnnetuspaika viis või kuus bussi. Inimesed jagati vastavalt soovitud marsruudile gruppidesse ning kõik viidi kenasti soovitud sihtjaama. Enne seda valitses aga õnnetuspaigal organiseerimatus ning kriisireguleerimisega hakati tema hinnangul tegelema alles siis, kui kriis oli tegelikult juba möödas.

Kokkupõrget veokiga ei olnud rongi esimeses vagunis väga tugevalt tunda, küll aga tugevat pidurdamist ja vibreerimist, sest keskmised vagunid paiskusid avarii järel rööbastelt. «Mõned inimesed arvasid, et rongil on mingi tehniline rike.» Veel sõitva rongi aknast välja vaadates nägi Zavatski veoauto kummuli kasti ning tohutut tolmupilve.

Ühissõiduk peatus umbes pool kilomeetrit ülesõidukohast eemal. «Umbes viis või kümme minutit valitses täielik vaikus,» kirjeldas mees. Valjuhääldid vaikisid. Seejärel hakkas suust-suhu liikuma jutt, et rongist tuleb välja minna. Vedurijuhid aitasid inimesi astuda värskelt küntud põllule. Üsna paljud väjusid äsja rongi seina tekkinud suure augu kaudu. Reisijad, osa neist vigastatud ja verised, uitasid sihitult mööda põldu ringi. Osa kutsus tuttavad järele ja sõitis koos nendega minema.

Inimeste jalge ees lebasid pinge all elektriliinid, mis kukkusid maha seetõttu, et rongiga kokku põrganud veok rebis eemale paiskudes puruks betoonist elektriposti. Veoki kabiinist ja autojuhist ei jäänud järele just palju. Ülesõidu juures oli näha umbes 10 - 15 meetrit pikki pidurdusjälgi.

Esimene kiirabi ja päästjad saabusid umbes 30 minutit pärast õnnetust. Meedikud tulid jalgsi mööda raudtee äärt. Kannatanutele anti esmaabi. Lendu paiskunud klaasikillud ja muud tükid põhjustasid mitmele inimesele marrastusi. Zavatski sõnul rääkis osa reisijaid, et kõige suuremaid vigastusi saanud naine oli vahetult pärast kokkupõrget veel elus.

Politsei kogus inimesed gruppidesse, küsis kõigi nimesid ning andis korralduse püsida koos. Seda alles umbes 45 minutit pärast õnnetust. Zavatski lisas, et kõik möödus rahulikult ning mingit paanikat ei tekkinud.

Üsna pea pärast õnnetust helistas Zavatski ka lähedastele, et teatada: temaga on kõik korras. Rongiga lubas mees sõita aga ka edaspidi, sest tõenäosus uuesti sarnasesse avariisse sattuda on tema hinnangul siiski väga väike.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles