Internetti sündis kõneravi harjutuste keskkond

Logopeed Lea Kübar tutvustab patsiendile arvutis uut kõneravikeskkonda. Foto: Kristjan Teedema

Kui logopeed Lea Kübara tööellu poleks tekkinud lapse sünni tõttu pikem vaheaeg, oleks internetikeskkond koneravi.ee võinud olla veel olemata.

Lea Kübar ütleb, et jah, logopeedid on väga hõivatud, töötavad mitme koha peal ning argitöö kõrvalt ei pruugi neil uute ideede väljamõtlemiseks aega jääda.

Lea Kübar ise oli samuti juba aastaid unistanud sellest, et ajukahjustusega inimestele võiks kõne arendamiseks luua midagi interaktiivset. Just lapsepuhkuse ajal, mil ta pea tööst puhkas, asus ta oma ideega süvenenult tegelema ja mõttes harjutusi koostama.

Samal ajal nuputas üks Eesti kapitalil põhinev ja internetis neurorehabilitatsioonirakenduste väljatöötamisega tegelev ettevõte Cognuse OÜ seda, milliseid teste ja harjutusi logopeedidele välja pakkuda. Nendegi eesmärk on aidata insuldi, ajutrauma ja neuroloogiliste haigustega patsiente taastusravis.

Umbes aasta tagasi sai Lea Kübar Cognuse OÜ-st teada üht uudist lugedes, helistas selle tegevjuhile Andres Mellikule ja koostöö võis alata.

Pildid, heli ja sõnad

Praegu on koneravi.ee keskkonda üles riputatud kakskümmend harjutust.

Seal on üsna lihtsad ülesanded, kus tuleb mõnd sõna või lauset järele korrata, abiks kas fotod või fotod ja sõna kirjapilt.

On ülesandeid, kus tuleb kuuldud sõna ja pilti omavahel seostada või kuuldud lauset ja pilti omavahel seostada või sõnapaare moodustada või jutu põhjal pilte järjestada. Lea Kübara sõnul on see väga mitmekesine ja pidevalt täienev keskkond.

«Nende harjutuste taga on mitme Eesti logopeedi töö – kõik nad tegelevad iga päev afaasikutega ja töötavad enamasti Lõuna-Eestis,» selgitas Kübar.

Afaasik on inimene, kes teab, mida ta öelda tahab, ja üritab seda ka öelda, kuid kelle suu ei kuula sõna, või vajalik sõna ei meenu, või keelele tuleb hoopis vale sõna.

Afaasia vormid on väga erinevad ja sõltuvad sellest, missugune ajuosa on kahjustada saanud.

Abivajajaid on sadu

Kahjustatud kõnega inimest saab Lea Kübara sõnul alati aidata. Palju sõltub sellest, milline ja kui suur ajupiirkond on kahjustada saanud. Ka on oluline inimese vanus ning see, kui kiiresti kõne taastamisega tegelema hakatakse.

Eesti taastusarstide seltsi andmete järgi haigestub Eestis igal aastal insulti umbes 2300 inimest, neist kõnekahjustusega patsiente on 700 kuni 800.  Lea Kübar lisab, et neist omakorda vaid viiendikule on arvuti ees kõneravi harjutuste tegemine jõukohane, aga see viiendik tähendab ikkagi sadu inimesi.

Täna esineb Lea Kübar Tallinna teaduspargis korraldataval seminaril «Innovatsioon tervishoius», kus ta räägib just neist kogemustest, mis kõneravi harjutuste internetti jõudmine on talle kui logopeedile andnud, ning sellest, mis võiks tulevikus olla veel parem.

Lea Kübar ütleb, et praegu on tal viis hoolealust, kelle kõne taastamisel kasutab ta koneravi.ee harjutusi. Üks lisaväärtusi on tema meelest see, et inimene saab logopeedi soovitatud harjutusi kodus edasi teha. Ning ka logopeedil on võimalus neid koduse töö tulemusi hiljem vaadata. Ta näeb, kui palju on olnud õigeid ja valesid vastuseid.

«Mul on üks kaheksakümneaastane Lõuna-Eesti klient, kellele hakkasid need harjutused nii meeldima, et ta nõudis oma pojalt, et see ostaks talle koju isikliku arvuti,» meenutas Lea Kübar.

Kui koneravi.ee miinustest rääkida, siis on need seotud sellega, et osale ajukahjustusega inimestele on arvuti kasutamine ikkagi liiga keeruline. Kindlasti vajaks ta koduski toetavat pereliiget kõrvale. Ka nõuab see keskkond interneti olemasolu ja interneti kuumakse on seotud lisaväljaminekutega.

Samuti võib komistuseks saada, et kasutajaks registreerimisel tuleb luua konto ja selleks on vajalik meiliaadressi. Ka siin võib pereliige aidata.

Nüanss on seegi, et ko­ne­ravi.ee tasuta kasutamise aeg on 30 päeva ning pärast seda tuleb konto eest maksta, kuna veebilehe ülevalpidamine ja haldamine on alati seotud kuludega.

Abivahendite põud

Üks hea asi aga korvab Lea Kübara sõnul kõik. Laste kõne arenduseks on logopeedidel riiulite kaupa töövahendeid ja raamatuid, kuid tööks täiskasvanud afaasikutega tuleb neid otsida tikutulega või kasutada lastele mõeldut.

Täiskasvanud inimese kõnearenduslikud tekstid ei peaks Kübara sõnul olema Mõmmi aabitsa tasemel. Nii on virtuaalsetes harjutustes lauseid, mis on seotud poe- ja apteegiskäiguga ning neist ei puudu ka sellised sõnad nagu ratastool ja jalutuskepp.

Cognuse OÜ tegevjuht And­res Mellik ütles, et ta on kõneravi keskkonna arenguga rahul. «Praeguseks on liitunud 176 kasutajat ja läbitud üle 12 000 harjutuskorra,» märkis ta.


koneravi.ee

• Ajutraumast või insuldist taastuvatele inimestele kõne taastamise harjutuste keskkond.

• Välja töötanud logopeedid Lea Kübar, Annika Suurküla, Külli Roht, Juta Kits, Saima Salomon ja Aaro Nursi.