Lõuna-Eesti pommirühmal on tänavusel lumeta talvel olnud tavalisest kõvasti rohkem tööd. Paar päeva tagasi tuli Jõgeva lähistelt metsast välja selle aasta suurim lõhkeaineleid, eile töötasid demineerijad Tartumaal Puhja kandis.
Metsast tuli lagedale suur hulk lõhkemata mürske
18. märts 2014, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval said demineerijad väljakutse Jõgeva valda, kus oli metsast avastatud terve hunnik mürske. Lõuna päästekeskuse teatel leidsid demineerijad sealt kokku 45 mürsku kaliibriga 75 mm. Lõhkekehad toimetati hävitamiskohta.
«Sel aastal nii suurt lõhkeaineleidu pole veel olnud,» ütles päästeameti Lõuna-Eesti pommirühma juhataja Kalvar Tammine. Teisest maailmasõjast pärit Saksa sõjamoon tuli välja kümmekond kilomeetrit Jõgevalt Tartu poole jäävast metsast, suurest maanteest asus ohtlik leiukoht ligi 400 meetri kaugusel.
«Kui juhuslikult inimene seal metsas käis ja mürsud leidis, ei oska ma kommenteerida,» märkis Kalvar Tammine. «Mürsud olid küllalt maapinna lähedal ja ühes kohas. Sarnaselt kividega kergitab külm ka lõhkekehasid üles ning nii need siis nähtavale ilmuvadki.»
Väga töine talv
Lõuna-Eesti demineerijad said samal päeval teisegi väljakutse: Viljandimaal Tarvastu vallas leiti vana taluhoone juures kaevates miinipildujamiini kest. Selle leidja lõpetas kohe kaevamise, teavitas võimalikust ohust lähedal olnud inimesi ning helistas häirekeskusse. Õige käitumise eest teenis ta ära demineerijate kiituse.
Eile hävitasid demineerijad Rannu valla Verevi küla metsas sinna Teise maailmasõja ajal Punaarmeest maha jäänud 12 käsigranaati ja kolm väiksemat mürsku.
«Sel talvel on tavalisest palju rohkem tööd olnud, sest lund polnud,» rääkis Kalvar Tammine. Lõuna-Eesti demineerijad on aasta algusest käinud 57 väljakutsel, ohtlike leidude arv on sadades.
Pea kõik kahjutuks tehtud lõhkekehad on pärit Teisest maailmasõjast, paar leidu olid ka Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. «Lõhkekehade suuremad leiud tulevad välja metsast või põllult, kodude lähedalt või hoonetest leitakse enamasti ükskuid lõhkekehi või nende kesti,» selgitas Tammine.
Kuid igal reeglil on erandid: seitse-kaheksa aastat tagasi tegid Lõuna-Eesti demineerijad kahjutuks Jõgevamaal vana talu taastamisel aida põranda alt liiva seest lagedale tulnud paarkümmend lõhkemata mürsku, mis kuulusid Teise maailmasõja ajal Punaarmee varustusse.
Lõuna-Eesti demineerijate senine kõige suurem töö on olnud 2007. aastal Võru linnast ligi viie kilomeetri kaugusel asuvas Juba külas ligi 3000 lõhkekeha kahjutuks tegemine.
«Suure tõenäosusega oli seal pärast Teist maailmasõda lõhkekehade hävituskoht,» rääkis Kalvar Tammine. «Aga tol ajal ei tehtud seda tööd korralikult, Vene ja Saksa mürsud olid hävitusaukudes laiali. Meie mehed töötasid seal kaks nädalat.»
Rahulik kampaania
Vanade, väga ohtlike leidude avastamiseks korraldas päästeamet eelmisel kuul taas paarinädalase kampaania «Teata lõhkematerjalist». 2008. aastal esimest korda korraldatud kampaania ajal said demineerijad Lõuna-Eestist ligi 40 väljakutset, seekord tuli neil välja sõita aga seitsmel korral.
Teateid tuli kuuest maakonnast, Tartumaalt said demineerijad kampaania ajal kaks väljakutset. «Sel korral oli kutseid vähe, kuid leidus kõike,» märkis Kalvar Tammine. «Oli näiteks vanadest sugulastest maha jäänud lõhkeainekesti, aga osaliselt oli ka lõhkeainega lahinguvarustust.»
Ta toonitas, et kuigi lõhematerjalist teatamise kampaania on lõppenud, tuleb kõigist ohtlikest leidudest kohe häirekeskusele teada anda.
Lõuna-Eesti demineerijad said eelmisel aastal 367 väljakutset. Kogu Eestis kutsuti demineerijad mullu välja 1479 korral, kahjutuks tehti 3569 lõhkekeha, alustades käsigranaatidest ja lõpetades lennukipommidega. Eelmisel aastal oli päästeameti demineerimiskeskuse andmetel Eestis kaheksa plahvatust, milles sai viga üheksa inimest.