Kevadised tänavad täituvad jälle jalgratturitega

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei paneb ratturitele südamele, et olgugi neil otsest kohustust pole, tuleks ülekäigurada ületades võimaluse korral alati tulla ratta seljast maha. Peale selle tuleks tähelepanu pöörata seadusest tulenevale kohustusele märgistada jalgratas helkurite ja lambikestega ning soovitatav on kanda alati kiivrit.
Politsei paneb ratturitele südamele, et olgugi neil otsest kohustust pole, tuleks ülekäigurada ületades võimaluse korral alati tulla ratta seljast maha. Peale selle tuleks tähelepanu pöörata seadusest tulenevale kohustusele märgistada jalgratas helkurite ja lambikestega ning soovitatav on kanda alati kiivrit. Foto: Kristjan Teedema

Kuigi kevad algab ametlikult alles järgmisel nädalal, on soojad ilmad toonud Tartu tänavatele rohkelt jalgrattureid. Värsked liiklejad on aga tihtipeale kohmakad ja satuvad ohtlikesse olukordadesse.

Võitja on liikluses see, kes käitub ettevaatlikult. Nendele sõnadele võiks mõelda iga linnakodanik, kes soojadest ilmadest ajendatuna on kuurist ratta välja võtnud ja sellega liiklusesse põrutanud.

Politsei- ja piirivalveameti Tartu politseiprefektuuri liiklusjärelevalvetalituse ülem Tõnu Kürsa möönab, et probleem on täiesti olemas ning alanud kevadel on politsei ülesanne leida võimalusi ja lahendusi selleks, et inimesed ikka elus ja terved püsiksid.

«Sellist talve mina varasemast ei mäleta, kus politsei oleks aasta ringi tegelenud jalgratturitega. Sellel aastal on aga juba juhtunud ka kolm tõsist liiklusõnnetust ratturiga,» rääkis ta.

Autojuhtide tähelepanu

Et ratturite tänavatele tulek puudutab kõige enam autosid, paneb Kürsa juhtidele südamele, et nüüd peaksid nad rohkem arvestama sellega, et pööretel või manöövritel võivad liigelda jalgratturid. Need kohad on näiteks ristmikud või majahoovidest väljasõidud, kus autotee ristub jalgrattateega.

«Tartus on näiteks Riia tänaval mitmeid selliseid kohti, kus autod sõidavad hoovist välja kõnniteele, kus liiklevad paljud jalgratturid. Nähtavus võib olla mõlemale halb ja võib toimuda kokkupõrge,» ütles ta.

Teine koht, kus autojuhid peaksid rohkem rattureid tähele panema, on ülekäiguradade juures asuvad pöördega ristmikud. «Kui auto teeb ristmikul pööret teele, peab ta ülekäigurada ületavale jalgratturile teed andma,» märkis politseinik.

Kürsa sõnul aitaks õnnetusi ära hoida ka autojuhtide hoolikam käitumine linnavälistel teedel. Kui asulaväline maantee ristub peateega, siis ei arvestata tihti sellega, et enne ristmikku on jalgratturitel oma rada ja neile tuleb ka teed anda.

«See puudutab eelkõige Tartu-Valga maanteed, seal on linnast välja sõites olnud mitmeid õnnetusi, kus autod sõitsid kõrvalteelt välja ja unustasid ära, et jalgrattur võib ka tulla,» ütles Kürsa.

Ka talvel ratta seljas olnud harrastussportlane Kaarel Hauk rõhutas, et ratta korrasolek on igaühe südametunnistuse asi. «Enne ratta selga minekut tuleks kontrollida, et ratas oleks võimalikult korras. Näiteks tühjade rehvidega on suurem oht kurvis kukkuda.»

Rõhk ettevaatlikkusel

«Ratturina tuleb paljudes kohtades silmad lahti hoida. Erakordselt ohtlikud on need liiklejad, keda ei huvita see, kummal pool sõiduvööndis parajasti sõidetakse. Selliste suhtes tuleb ise olla eriti tähelepanelik,» lisas Hauk.

Kaasratturiga nõustus ka Siimon Haamer, kes sõidab igal hommikul aasta läbi jalgrattaga Tam­melinnast Ülejõele tööle.

«Rattaliiklejaid tuleb järjest juurde. Vahel võib juhtuda õnnetus ka kõnniteel liigeldes. Näiteks siis, kui tahad paremale või vasakule pöörata, aga selgub, et mõni rattur sinu kõrval tahab otse sõita. Selliseid asju tuleb tähele panna,» ütles ta.

«Nüüd kevadel tuleb rattureid aina juurde. Jalakäijana ollakse selliste olukordadega rohkem harjunud, aga ratturina on teist ratturit keerulisem märgata,» märkis Haamer.

Hauk lisas, et ratta seljas tuleks erilist tähelepanu pöörata lastele ja loomadele. «Neid nähes tuleks kiirus võimalikult väikseks võtta. Isegi kui lapsed on vanematega koos, võivad nad käituda ettearvamatult.»

Liiklusjärelevalvetalitluse ülema Tõnu Kürsa sõnul ei kohusta seadus kõiki kiivrit kandma, kuid see on äärmiselt soovitatav.

Kiivrid pähe

«Enamiku liiklusõnnetuste traagiliste tagajärgede põhjuseks on inimeste peavigastused ja olenemata sellest, et liiklusseadus kohustab vaid kuni 16-aastaseid kiivrit kandma, soovitame meie seda kanda kindlasti kõikidel jalgratturitel,» ütles ta.

Üle tuleks vaadata ka oma ratas.

Seaduse järgi peavad rattad olema varustatud kodarhelkuritega, ratta ees ja taga peab olema helkur ning ka päeval peaks olema rattal küljes ees valge tuli ja taga punane.

Kürsa tõdes, et tihti on õnnetuse põhjus just see, et viga saanud ratturite jalgratastel on ainult helkurid ja ei taheta aru saada, et pimedal ajal on neid nii raske märgata.

«Märkimata ei saa jätta ka rattakellukest ehk mingit heli, millega rattur saaks märku anda. Põhjus väga lihtne: Tartus on paljud jalgratta- ja jalgteed omavahel ühendatud. Meil on mitmeid näiteid sellest, kus jalakäija ja jalgrattur on kokku põrganud,» lisas ta.


Jalgratturi kevadised kümme käsku

Autojuht või jalgrattur, lõika see juhend siit välja ja kinnita armatuurlaua või jalgratta lenkstangi külge ning luba endale, et täidad selle kõiki punkte alanud rattahooajal ja edaspidigi.

1. Erakordselt hoolikas tuleb olla ülekäigurajal. Politsei sõnul juhtub üle poole jalgratturitega õnnetustest ülekäigurajal ning on põhjustatud ratturi hooletusest.

2. Seaduse järgi tuleb ülekäigurajal liikuda jalakäija kiirusega (kolm kuni seitse kilomeetrit tunnis). Igal võimalusel tuleb sebra juures ronida ratta seljast maha ja ületada tee ratas käekõrval.

3. Jalgratturil on ülekäigurajal eesõigus siis, kui tema suhtes risti sõitev auto teeb parajasti pööret. Siiski on soovitatav alati enne luua autojuhiga silmside, et mõlemad olukorrast ühtemoodi aru saaksid ja seda võrdselt hindaksid.

4. Ristmikul anna teed peateel sõitvale juhile. Sõites ise peateel, veendu enne ristmiku ületamist, et kõrvalteelt lähenev juht annab teed just sinule.

5. Pane tähele, et ükskõik kui hea rattur sa oled, auto on sinust alati suurem ja kui sa pole tähelepanelik, siis ka peamine ohuallikas.

6. Enne vasakule või tagasi pööramist anna teed eest ja tagant lähenevatele juhtidele. Peale käega märguandmist soorita pööre alles siis, kui oled kindel, et ohtu ei ole.

7. Otse sõites hoidu sõidutee paremasse äärde. Mitmekesi sõites liikuge ohutut pikivahet hoides üksteise järel reas. Jalgratastega kõrvuti sõiduteel sõita on keelatud.

8. Olgugi et kiiver on kohustuslik vaid kuni 16-aastastele ratturitele, soovitab politsei kanda seda kõigil.

9. Ratturid soovitavad enne ratta selga hüppamist alati kontrollida pidureid ja rehve. Tühja rehviga võib kurvis ümber kukkuda ning pidurite puudumise korral on liiklusohtlik olukord kerge tekkima. Samuti nõuab politsei, et rattal oleksid küljes helkurid ja pimedal ajal ratturist märku andvad lambikesed.

10. Kui pargid, siis pane ratas lukku, muidu võib juhtuda, et kodutee kulgeb jalgsi.

Allikas: maanteeamet, politsei- ja piirivalveamet

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles