Tartus kõlab küll jõuliselt setu meestelaul, kuid viimane traditsiooniline naiste võimsate kõrgete ja madalate häältega leelokoor lõpetas tegevuse aastal 2002. Tühja kohta hakkas veidi üle aasta tagasi täitma leelokoor Ilolang.
Nõos käib koos ainulaadne leelokoor
20. jaanuar 2014, 22:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilolanga eesotsas on varem Põltsamaal tegutsenud Maria Noormets. Tema käe all laulaksid Jõgevamaa setud leelokooris Kullakõsõ veel praegugi, kui üha lisanduvad eluaastad ei oleks lauljate jõudu kahandanud ja kooskäimisele lõpu teinud.
Maria Noormets kolis kaks aastat tagasi Tartumaale Nõkku. Ta kogus kokku sealsed setud ning kutsus neid juurde ka Tartust ja mujaltki ümbruskonnast. Lisaks naistele tuli mõni julgem meeski esivanemate laule ja tantse õppima. Praegu käib lauluharjutustel kuus Nõo elanikku ja tosin tartlast.
Laupäeval tähistas Ilolang oma esimest aastapäeva kontserdi ja peoga Nõo kultuuri- ja vallamajas. Külas oli setusid lähedalt ja kaugelt, kogunisti Põlvast. Kaetud oli pidulaud, kus leidus kõike kombekohast alates sõirast kuni eetrini – tõsi, see pudel jäi avamata.
Ilolanga juures käib koos ka Noormetsa eelmise koori jätkuna Kullakõsõ. Võrreldes Põltsamaal tegutsenud samanimelisega laulavad nüüdses kõrvuti emad ja lapsed. Nii et mõeldud on lauljate järelkasvule.
Seni viimane Tartumaa naiste leelokoor Leelonaase´ tegutses pärimuskultuuri ja rahvamuusika spetsialisti Tiina Konseni andmeil Aleksandra Siruli eeslaulmisel aastatel 1988–2002.
«Maria on kahtlemata väga võimekas ja suurte kogemustega,» ütles Konsen. «Ta on Nõos aasta jooksul suutnud koondada palju inimesi nii linnast kui maakonnast ja teinud ära väga suure töö.»