Tartu Ülikooli üliõpilasesindus on seisukohal, et Tartu Ülikool vajab hädasti otsustajate ja nõuandjate kaasamist väljastpoolt ülikooli, sest nood oleksid ka vajalike ebapopulaarsete otsuste tegemisel julgemad ja erapooletumad.
Üliõpilased: Tartu Ülikool vajab hädasti otsustajaid väljastpoolt
20. mai 2010, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tartu Ülikool vajab jõuliselt reforme,» tõdes Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna (TÜÜE) esimees Alo Lõoke. «Need probleemid, mis seoses Tartu Ülikooli seaduse muutmisega lauale on tulnud, on üsna tõsised, ja seaduse muutmine ei lahenda neid kõiki. Meil on probleeme efektiivsuse, otsustamiskiiruse, koostööga,» rääkis ta.
TÜ seaduse muutmise esialgne kava näeb kõrgema otsustukoguna ette 11-liikmelist nõukogu, mille liikmed tuleksid väljastpoolt ülikooli. Viis neist määraks senat ning kuus haridus- ja teadusminister. Senat ise oleks akadeemiline otsustuskogu senise nõukogu rollis. Praegune kuratoorium kaotataks.
Palju poleemikat tekitanud küsimusele vajadusest kaasata TÜ juhtimisse inimesi väljaspoolt ülikooli vastas Lõoke: «Paraku on vaja kasutada inimesi väljastpoolt. Me jätame liiga palju ebapopulaarseid otsuseid tegemata, mida tegelikult efektiivsuse saavutamiseks vaja teha on.» Ta tõdes, et praegu kahjustab ülikoolipere koostööd ühise eesmärgi nimel erinevate üksuste võitlus raha pärast.
«Meie ootus on, et tuldaks välja konkreetsete ettepanekutega. Lihtsalt virisemine ja segaduse külvamine ei aita,» ütles Lõoke, vihjates, et TÜ sees on vastuseisu uuele juhtimismudelile palju. Temal ja TÜÜE-l on ettepanekud olemas.
«Ülikool peab üle võtma ärimaailma mudeleid, mis toimivad. Me ei ole nii rikkad, et oma parim potentsiaal kasutamata jätta,» rõhutas Lõoke.
Lõoke ütles, et TÜÜE teeb tõenäoliselt ettepaneku, et TÜ kõrgeim otsustuskogu nõukogu koosneks 11 liikmest, kellest viis valib senat, viis määrab riik ning 11-nda valivad ülejäänud kümme. «Küsimus on, kas lubada nõukogusse akadeemilist personali,» lisas Lõoke. «Tegevpoliitikuid me loomulikult sinna ei taha, aga inimeste ring, kelle seast valida, on ju täiesti olemas,» ütles Lõoke.
Ta rõhutas, et üliõpilaste jaoks on oluline saada õigus osaleda rektori valimisel. Selleks pakutakse välja skeem, kus valimiskogu koosneks nõukogust ja osast senatist – kõik neli üliõpilasesindajat ja kaks esindajat kõigist neljast valdkonnast. Lõoke märkis, et siinkohal on omaette küsimus, kes kuuluvad senatisse.
«Meie soov on, et TÜ oleks Eestis ülikoolide etalon ja konkurentsivõimeline kogu maailmaga,» rõhutas Lõoke.
TÜ tulevik saab selgemaks tuleval reedel, kui toimub nõukogu koosolek. Eile olid koos ametnikud ja teaduskondade esindajad. Tudengite ja töötajate jaoks toimus TÜ seaduse muudatuste avalik arutelu 10. mail ning debatte on olnud veelgi.