Ehkki silma järgi paistab kevadise Tartu õhk aasta-aastalt puhtam, on kopsudele ja südamele ohtliku lenduva peentolmu hulk viimasel ajal korduvalt piirnormi ületanud.
Kevad ründab kopse
20. aprill 2010, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalendriaasta peale kokku tohiks ööpäeva keskmine peentolmu kontsentratsioon tõusta kõrgemale kui 50 mikrogrammi kuupmeetris kuni seitsmel päeval aastas. Läinud neljapäev tõi aga Tartus juba kuuenda tänavuse normiületuse. 14. aprilli näitaja oli koguni 65 μm/m³.
Viis kõrge õhusaastega päeva on Kalevi ja Lina tänava ristmiku lähedal paikneva õhuseirejaama andmeil langenud aprilli. Eyjafjallajökulli vulkaani purskega seda Keskkonnauuringute Keskuse kinnitusel seostada ei saa.
Süüdi ahjud ja autod
Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa tõdes, et keskkonnaministri määrusega kehtestatud seitsme normpäeva raamesse jäämine oleks ime, mida ilmselt ei sünni. Mullu oli Tartu õhk lubatud määrast tolmusem viieteistkümnel päeval.
Talviti paiskavad linnaõhku peentolmu eeskätt eramajade ahjud ja kohtkatlamajad ning suviti raba- ja metsatulekahjud, praegu on vunki tagasi tõmmanud küttekolletele saastamisel tõhusaks abiks asfaldil krabisevad naastrehvid. Oma osa lisavad vigased suitsevad diiselmootorid ning autode pidurikettad.
Peentolmuks loetakse aineosakesi suurusega alla 10 mikromeetri ehk sada korda alla millimeetri. Teinemaa selgitas, et jämedamad tolmuosakesed jäävad pidama ninakarvadesse või ülemistesse hingamisteedesse, pannes inimese aevastama või köhima, kuid peentolm tungib kopsu.
«Tõsi, naastrehvide tekitatav tolm kaldub pigem jämedama fraktsiooni poole, aga osa jääb ka alla kümne mikromeetri ja on üldise tolmufooni tõstmisel oluline,» nentis Teinemaa. «Osakeste tekitatav kahju sõltub nende keemilisest koostisest. Põhimõtteliselt tekib kopsukudedes mikropõletik, aga näiteks põlemisel tekkivad polüaromaatsed süsivesinikud on kantserogeenid.»
Riigi ja omavalitsuste siht peaks olema hoida tolmuhulk piirnormidest allpool 365 päeva aastas, leiab Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi lektor Hans Orru, kes kaitses mullu Rootsi Umeå Ülikoolis peentolmu teemal doktoritöö.
Orru tõdes, et loomulikult ei ole puhtam õhk saavutatav kähku, ühe või kahe aastaga, kuid midagi utoopilist sellises eesmärgis iseenesest pole. Alustada võiks Orru sõnul naastrehvide kasutuse piiramisest ning teadvustamisest, et poolmärgade halgude toppimine küttekoldeisse tekitab mitu korda kõrgema õhusaaste, kui kuiva kütuse pruukimine.
«Talvepuud oleks mõistlik juba praegu ära osta, siis jõuavad need sügiseks ära kuivada,» sedastas Orru.
Pesu aitab vähe
Tartlasest ettevõtja Mati Koonukõrb leidis, et linnavalitsus saaks panna tänavailt õhku keerutatavale peentolmule piiri, kui võtaks vaevaks tänavaid pesta.
«Vähemalt peatänavate pesemine ei tohiks küll linna rahakotti ülemäära kurnata,» arvas Koonukõrb.
Tartu linnamajandusosakonna juht Rein Haak ütles, et kümme protsenti kärbitud eelarve tingimusis oleks tänavapesu siiski oluline lisakoorem. Haagi hinnangul pole ka tolmu kuigi meeletult ning esimesed korralikud kevadvihmad uhavad selle asfaldiõnarustest ära nagunii.
Erik Teinemaa lisas, et põhjamaades ja mujal maailmas on tänavapesu ja peentolmu vahelist seost analüüsitud ning leitud, et asfaldiloputus vähendab peentolmu sisaldust õhus vaid kuni kümmekond protsenti.
Peen- ja ülipeentolm
• Tartu Kalevi tänava õhuseirejaam hakkas tööle 2008. aasta suvel. Lisaks lämmastikdioksiidile, süsinikoksiidile, vääveldioksiidile ja osoonile mõõdab jaam peen- ja ülipeentolmu osakeste kontsentratsiooni välisõhus.
• Peentolmuks (PM10) loetakse silmale nähtamatuid osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 2,5 kuni 10 mikromeetrit. Mikromeeter on tuhat korda väiksem kui millimeeter. Ülipeentolmuks (PM2,5) loetakse osakesi, mille läbimõõt on alla 2,5 mikromeetri.
• Sel aastal on peentolmu ööpäeva keskmine kontsentratsioon ületanud Tartus ohtlikuks loetava piirmäära 50 μm/m³ kuuel korral: 24. jaanuaril ning 5., 8., 13., 14., ja 15. aprillil.
Allikas: Keskkonnauuringute Keskus