Valimised lähenevad ja sellest kantud särinat oli Tartu volikogu läinud neljapäeva istungil õhus tublisti. Istungi alguses andis Keskerakond üle portsu arupärimisi, mis ajendatud Reformierakonna ja IRLi koalitsioonilepingu nendest punktidest, mille kohta on väga raske vastata «Tehtud!».
Printsipiaalsem vaidlus kandus volikogu saali edasi aga volikogu eestseisuse koosolekult.
Nimelt olid sotsid ja keskerakondlased mures, et valimisjaoskondade arvu vähendamine ja senisest suurema hulga jaoskondade paigutamine kaubanduskeskustesse asetab kandidaadid ebavõrdsesse seisu.
Sotside fraktsiooni esimees Tõnu Ints tegi otsa lahti näidetega Tähtverest, kus enam jaoskonda pole, Tähtvere valimisjaoskond on kaubamajas Riia tänava ääres, ja Tammelinnast, milles valimisjaoskond asub Lõunakeskuses. Aga valimispäev on pühapäev, mil bussiliiklus hõre.
Tartu linnavalitsus on juba otsustanud, et Tartus tuleb varasema 18 jaoskonna asemel 11, neist kuus on kaubanduskeskustes, viis koolimajades.
Tartu valimiskomisjoni esimees ja ühtlasi Tartu linnasekretär Jüri Mölder põhjendas muudatust sellega, et eelhääletamine ja seejuures kaubanduskeskustes eelhääletamine on populaarne. Ta tõi välja, et eelmistel valimistel käis kaubanduskeskustes eelhääletamas umbes 10 000 inimest, ülejäänud jaoskondades mõnisada, mis muudab nende pikalt lahti hoidmise ebaotstarbekaks.
Samas on tänavu Tartus kuus nn maakonnakeskuse jaoskonda, kus saab eelhääletada ükskõik millise jaoskonna või omavalitsuse valija. Peale selle on ennustada elektroonilise hääletuse jätkuvat populaarsust.
«Püüame jaoskonnad viia inimeste igapäevase käigutee peale,» sõnas Mölder.
Ints küsis edasi, et kui suurkaupmees kandideerib ja teeb samal ajal sooduskampaaniat, kust jookseb piir.
Hiljem esitas samatüübilise küsimuse keskerakondlane Olev Raju: kui õlletehase direktor kandideerib ja valimiste ajal on kaubakeskuses õlle «soodukas», kes vastutab, kas kaubanduskeskus või kandidaat.
Mölder vastas, et aktiivne agitatsioon on valimispäeval keelatud nii hääletusruumis kui ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletusruumi. Kui on nende reeglite rikkumise kahtlus, tegeleb asjaga politsei.
Mölder tõi näiteks, et seni ei ole valimiskomisjon pidanud kahetsusväärseks, kui keegi kõnnib poes erakonna õhupalliga, küll aga ei ole peetud lubatavaks sellise õhupalliga kaubanduskeskusesse sisenemist.
Sots Ülo Veldre viitas ka, et mõnede kaubanduskeskuste omanikud on keeldunud sotsidele valimisteks reklaamipinda andmast: kuidas reguleerivad omanikud, kes võib kampaaniat teha ja kes mitte?
Mölder vastas, et eelhääletamise ja hääletamise ajal ei võigi seda hääletusruumidega hoones teha.
Keskerakondlane Vladimir Šokman märkis, et lääne demokraatiates on mureks, kuidas saaks valijaid rohkem valimiskastide juurde hääletama, et otsus oleks lähedane rahva enamuse soovile. Mölder vastas, et kel on raske jaoskonda minna, on võimalus hääletuskast ühe telefonikõnega koju või näiteks haiglasse tellida.
Marju Lauristin küsis samal teemal: kas linnavalitsus on analüüsinud, millistel valijarühmadel muutub valimas käimine lihtsamaks, millistel raskemaks. Kõik ei liigu autoga, kõik ei käi kaubanduskeskustes.
«Kas kujutate ette, kuidas Tammelinna vanemad inimesed Lõunakeskusesse saavad, ületades kõiki neid radasid. Missugune see analüüs oli?» küsis Lauristin.
Mölder vastas, et eesmärk polnud eelistada ühte valijate rühma teisele. Eesmärk oli pakkuda paremat ja mitmekesisemat võimalust hääletada. «On olnud ka seda, et Karlova või Tammelinna elanik ei suuda koolimaja trepist üles kõndida ja on tõstatanud selle hääletamistoimingu probleemina. Pakkudes treppideta ja liftidega hääletamisruume nende võimalused paranevad.»
Mölder möönis, et tõenäoliselt suureneb kodus hääletajate osa.