Geneetiliselt muundatud road ründavad jõululauda

Marju Himma
Marju Himma
:
Igal aastal satub eestlaste kõhtudesse erinevate toiduainetega sadu tonne geneetiliselt muundatud soja ja maisi. Läinud nädalal sai maaülikoolis teada, kuidas selline toit meie jõululauale jõuab.


Eesti Maaülikooli ja Eesti Rohelise Liikumise seminaril rääkisid keskkonnakaitsjad ning teadlased, et meie taldrikult on raske leida toiduaineid, mis poleks otseselt või kaudselt geneetiliselt muundatud (GMOd või GM-taimed).

25st maailmas kasvatatavast geneetiliselt muundatud taimeliigist levinuimad on soja, mais, puuvill ja raps.

Sojasaagist on 70 protsenti geneetiliselt muundatud. Kuigi pealtnäha tundub, et see eestlasi ei puuduta, selgus seminaril, et näiteks jõuluhane või praesiga, mis poleks oma eluajal söönud GM-taimedest valmistatud jõusööta, on poest sama hästi kui võimatu leida.

Broiler 40 päevaga

Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Olav Kärt märkis, et põllumajandusloomade söötadest on sojasrott kõige väärtuslikum taimne proteiinisööt.

Teiste söötadega, näiteks rapsisroti, päevalillesroti või ristikuga võrreldes sisaldab see märkimisväärselt rohkem aminohapet lüsiini, mis soodustab lihaskoe moodustumist. Lisaks väljutavad sojasöödaga toidetud loomad vähem kasvuhoonegaase.

«Taimsetest proteiinisöötadest sojaga võrdset pole,» ütles Kärt. Ta lisas, et Eestis on 90 protsenti linnu- ja 60 protsenti seakasvatusest välismaalastest omanike käes, kelle eesmärk on kiiresti suureks kasvatatud linnud ja loomad rahaks teha.

Ühe broileri kasvatamine kahekiloseks võtab tööstuses aega 40 päeva. Kodus kasvatamisel võtaks see pool aastat, tõi Kärt võrdluseks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja GMO-spetsialist Anastasia Pertsjonok selgitas, et meie söögilauale satub soja väga paljude toiduainetega.

Nii näiteks sisaldavad erinevad koduse nimetuse all müüdavad hakklihad poes soja kuni kolmandiku. Rääkimata broileritest, sigadest ja veistest, kelle liha on kasvanud sojasöödaga. Pakendietikettidelt võib toote koostisest sojalisandeid leida alates majoneesist kuni šokolaadideni.

Selleks, et jõululauale üldse GM-toitu ei satuks, peab tublisti vaeva nägema. Eesti üks suurimatest toiduainetootjatest Atria Eesti väidab, et kasutab oma lihatoodetes Eestis kasvatatud sigade liha.

Atria viies sealaudas kasvab ühtekokku 65 000 siga. Nagu tööstuslikult kasvavad sead ikka, söövad ka nemad jõusööta. Mitmete teiste lihatööstuste pakenditelt leiab küll märke «Eestis toodetud», kuid liha päritolu jääb selgusetuks.

Kemikaalid lapsi tapmas


Põhjustest, miks GM-toitu tasuks vältida, tõi Pertsjonok välja esmalt tervise, sest GMOde mõjusid inimestele on olnud võimalik uurida vähem kui 20 aastat. Lisaks sisaldavad GM-taimed tihti rohkem mürkaineid, kuna masstootmine nõuab suuremat kogust putuka- ja umbrohutõrje kemikaale.

Vähem on aga kõneldud GMOde sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest. Seminaril esinenud Paraguay keskkonnakaitsja Norma Gimménez rääkis, et Paraguays on viimase 40 aasta jooksul muudetud 70 protsenti endiste vihmametsade aladest sojapõldudeks.

See on kaasa toonud olukorra, kus igal aastal lahkub oma kodudest linnadesse üle 70 000 inimese, sest suurpõllupidajad ostavad riigilt maa ning sunnivad talunikud lahkuma.

Lisaks on GM-soja kasvatamine kaasa toonud ka laiaulatusliku põhjaveereostuse. Sojapõlde pritsitakse putukamürgi ja umbrohutõrje kemikaalidega. Need omakorda on imbunud põhjavette, mille tagajärjel esineb piirkonna elanikel sageli vähki ja hingamisteede haigusi. Mullu suri taimemürkide mõju tõttu Paraguays üle poolesaja lapse.

Riik aga ei saa olukorra parandamiseks midagi ette võtta, sest selleks puuduvad vastavad seadused. Peamiselt brasiillastest ja sakslastest maaomanikud ei maksa Paraguayle ka makse.

Kogu sojapõldude saak eksporditakse Euroopasse, suures osas Brasiilia päritolumaa nime all. 2008. aastal importis näiteks Eesti Brasiiliast 208 tonni soja.

Geneetiliselt muundatud organismid (GMO)
• 2008. aastal kasvatati maailmas 25 liiki GM-taimi 125 miljonil hektaril.
• Suurim GMOde kasvataja on USA, järgnevad Argentina, Brasiilia ja Paraguay.
• Euroopa Liidus kasvas GM-taimi 108 000 hektaril, kõige enam Hispaanias (79 000 ha) ja Tšehhis (8400 ha).
• Kuigi väidetakse, et GMO kasvatamisel kasutatakse vähem pestitsiide, on uuringud näidanud, et GM-taimedele on viimase 13 aasta jooksul kulunud 144 miljonit kg rohkem kemikaale. 

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadgmogeneetiliselt muundatud toit
Gallup

Kelle jalajäljed võiksid jätkata Tartu Teerajajate alleed?

Küsitluses on osalenud 1847 inimest
ARVAMUSPLATS
Sisuturundus
EESTI RAHVA MUUSEUM ON VALMIS
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
PostimeesKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
RatsutamineKõik
Maa eluKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE