Hilisemad tuntud kunstnikud, kes õppisid 1920. ja 1930. aastatel Pallases, pidasid väga oluliseks inimese kujutamist ja eeskätt akti joonistamist. See ilmneb hästi ka Tartu kunstimuuseumi uuel püsinäitusel.
Aktid täidavad terve kunstisaali
5. oktoober 2009, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse kuraatorid Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu on andnud ühe saali tervenisti aktimaalidele ja -joonistustele.
Akti joonistamine õppetöö ühe osana oli ja on praegugi tarvilik, et saavutada inimese kujutamises vabadus. «Korralik joonistusoskus on kõige alus,» kinnitas Joonsalu.
Üks ja sama naine
Mitmel maalil on kujutatud üht ja sedasama naist, keda tuntakse rohkem hüüdnime Bajadeer kui tema tõelise nime Magda Anso-Beek all.
«Bajadeer oli Pallase põhiline modell,» rääkis Talvistu. «Temata ei oleks olnud Pallase aktistuudiumi. Ta olevat olnud suurepärane poosidevõtja ja ideaalse kehaga.» («Skulpturaalse kehaga, heade vormidega,» täpsustas Joonsalu.)
Kuraatorid juhtisid sealsamas tähelepanu Kristjan Tedre maalile «Mustlastüdruk» 1930. aastatest.
Nimelt on kunstnik siin akti kujutamise kõrval mänginud niisugust mängu, nagu oleksid tema kaasõppurid Rudolf Kriisa ja Karl Pärsimägi saavutanud juba igavikulise kuulsuse.
Nimelt on Teder maalinud alasti tõmmu neiu kõrvale tahvlile nende ja enda nime taha tõelise sünni- ja ennustusliku surma-aasta, kuigi kõik kolm ja too neiu samuti olid veel lõbusasti elus. Ja tahvlil on ka maailmakuulsate kunstnike Rembrandti, Holbeini jt nimed.
Pildid kohakuti
Nii selle kui mõne teise saali seintel on pildid tavatult kahes reas. Mõnes kohas on neid kogunisti kolm või neli üksteise kohal.
Sellist näitusekujundust selgitasid kuraatorid tarvidusega võimalikult palju töid välja panna ning pealegi oli nii kombeks ka Pallase kunstikooli omaaegsetel näitustel. Selles võib veenduda igaüks, kes vaatab vanade fotode suurenduste väljapanekut kunstimuuseumi trepikojas.
Näitus tähistab 90 aasta möödumist päevast, kui Tartus ühes Lossi tänava alguse hoones, mis meie päevini pole säilinud, alustas tegevust Pallas.
Ettevõtmise ellukutsujad olid kunstnikud Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, kellele peatselt lisandus Nikolai Triik. Väljapanekus on nendegi töid.
Väljapanek kahel korrusel
• Kunstikooli Pallas näitus on Tartu kunstimuuseumi viltuse maja teisel ja kolmandal korrusel.
• Väljapanekus on esindatud nii Pallase õppejõudude Nikolai Triigi, Ado Vabbe, Konrad Mäe, Anton Starkopfi, Georg Kindi ja Magnus Zelleri kui ka õpilaste Eduard Wiiralti, Ferdi Sanname-he, Natalie Mei, Karin Lutsu, Hando Mugasto, Arkadio Laigo, Aleksander Vardi, Juhan Muksi, Kaarel Liimandi, Andrus Johani, Kristjan Tedre, Aino Bachi, Eduard Rüga, August Vommi, Elmar Kitse, Endel Kõksi, Karl Pärsimäe, Eerik Haameri jpt looming.