Eile hommikul kirjutas Tartu Ülikooli rektor professor Alar Karis kirja tulevikku. Kirja sisu jääb elu lõpuni ainult tema teada ning ülejäänud maailm kuuleb sellest alles saja aasta pärast Cambridge’i Ülikooli 900. aastapäeval.
Rektor kirjutas tulevikku
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
18. september 2009, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kodus naisele ka ei räägi,» lubas Alar Karis kirja sisu saladuses hoida, kuid kinnitas, et kiri on mõeldud 100 aasta pärast ülikoolis õppivale tudengile. Rektor ütles, et kirja kirjutamise keele valimine oli kirjutaja enda teha ja kiri on eesti keeles.
Minevik on kingitus
Salapärase sisuga tulevikutervituse kirjutamise ajendiks oli Cambridge’i Ülikooli palve juubeliaastaks. Nimelt valis Cambridge kogu maailmast välja 800 inimest, keda peeti piisavalt vääriliseks, et paluda neilt käsitsi kirjutatud lühiesseed või visiooni tulevikust 100 aasta pärast.
Kirjad suletakse 100 aastaks Cambridge’i Ülikooli raamatukokku ning avatakse uuesti ülikooli 900. aastapäeval aastal 2109.
Et tekst ajahambast liialt puretud ei saaks, saatis Cambridge’i Ülikool Tartusse spetsiaalsed vastupidavad paberid ning kirjutusvahendi. Ettevõtmine kannab motot «Minevik on meie kingitus teile».
Professor Christopher Dobson, kes juhatab Cambridge’i Ülikooli St Johni kolledžit, ütles, et kirja kirjutamine annab inimestele võimaluse hetkeks peatuda ja keskenduda oma tehtava töö väärtusele.
«See projekt loob tulevasele ülikooliperele ja kogukonnale imelise pärandi,» sõnas Dobson. «Ma arvan, et 100 aasta pärast on ülikoolid rohkem läbi põimunud, aga eks Tartu Ülikooli kaubamärk on ikka alles,» mõtiskles rektor Karis enne kirja kirjutama asumist.
Tõsine teadus Tartus
«Kindlasti on sisu natukene teistsugune – näiteks 100 aasta pärast võib perifeeria muutuda täiesti positiivseks mõisteks ja nähakse, et tõsist teadust saab ka siin teha,» sõnas Karis.
Tulevikukirja idee ei ole aga esmakordne. 300 aasta jooksul on tudengid samamoodi talletanud märkmeid oma igapäevaelust, huvidest, perest ja sõpradest ning tulevikulootustest.
Varem on olevikku kajastavaid kirju tuleviku kingitusena Cambridge’i arhiividele annetanud evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwin, Suurbritannia peaminister Winston Churchill ja DNA uurija Ro-salind Franklin.
Selleaastaste kirjutajate hulgas on nii Briti koolilapsi, maailma ülikoolide rektoreid kui avaliku elu tegelasi. Rektor Alar Karis on Eestist ainuke, kes valiti selles projektis osalema.