Eile väisas Vatikani riikidevaheliste suhete sekretär, peapiiskop Dominique Mamberti Tartut, kus pidas Tartu Ülikooli aulas loengu Püha Tooli diplomaatilistest suhetest teiste riikidega.
Vatikani välisminister väisas Tartut
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
4. september 2009, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dominique Mamberti rõhutas oma loengu alguses, et Vatikan peab oluliseks religiooni ja teaduse koostööd ning ühist arengut. «Kirik ja riik ei saa töötada teineteise vastu,» rõhutas ta.
Peapiiskop Mamberti andis aulaloengus «Püha Tool rahvusvahelises kogukonnas» ülevaate Vatikani ja teiste riikide vahelistest suhetest ning välisministri igapäevatööst nende suhete hoidmisel.
Tähelepanu Ida-Euroopal
Küsimusele, kuidas tuleb Püha Tool toime tänapäeva ühiskonna üha suureneva usust kaugenemisega, vastas Mamberti, et Vatikan on selliseks väljakutseks valmis. Erilist tähelepanu soovib Püha Tool aga pöörata Ida-Euroopa riikidele, kus religiooni roll on vähenenud, kuid kus see kunagi omas suurt tähtsust.
Kolmapäeval kohtus Mamberti Eesti välisministri Urmas Paetiga, kes kinnitas, et tegu on ajalooliselt olulise visiidiga. Kõrghetk Eesti ja Vatikani suhete loomises oli 1993. aastal, kui paavst Johannes Paulus II külastas Eestit. Aasta hiljem külastas toonane president Lennart Meri Vatikani. Pärast seda ei ole Eesti ja Vatikani vahel kõrgete riigiametnike ametlikke visiite tehtud.
Leping vajab uuendust
Tänavu möödub 10 aastat Eesti ja Vatikani vahelise lepingu sõlmimisest, mis sätestas katoliku kiriku rolli Eestis. Eestis on seitse katoliku kogudust.
Dominique Mamberti rõhutas, et kuigi rooma-katoliku kiriku kogukond on Eestis väikesearvuline, on oluline, et siinne katoliiklaste kogukond panustab tugevalt Eesti ühiskonda.
Mamberti sõnul on see leping siiani täitnud oma eesmärki hästi. «See on raamistik, mis võimaldab katoliku kogukonnal täita oma rolli, seda näiteks heategevuse, haiglate ja hariduse valdkonnas,» sedastas Mamberti.
Samas tõstatas ta küsimuse, mis puudutas lepingu muutmist, kuna vahepeal muutunud seadustega seoses on lepingus vaja täpsustada kohalike katoliku kiriku kogukondade ja kloostriüksuste õiguslikku staatust.
Nii eilsel aulaloengul kui kohtumisel välisminister Paetiga tulid jutuks suhted Venemaa ja õigeusu kirikuga. Pressikonverentsil antud kommentaaris katoliku ja õigeusu kiriku suhetest märkis Mamberti, et on kohtunud Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ning patriarhaadi välissuhete ametnikuga.
Vatikani välisminister ütles, et katoliku ja ortodoksi kiriku suhted on hetkel head. Venemaa õigeusu patriarh ja paavst on heades suhetes ka isiklikul tasandil.